Andmeleke: Nokia kahtlane telefonimüük

Aastal 2007 läks Nokial hästi – ettevõtte käive oli samas suurusjärgus Soome riigieelarvega.

Samal aastal sai Nokia ka uue suure kliendi. Uus-Meremaa firma Trans Limited tellis sadu telefone Nokia N95 – see oli Nokia esimene nutitelefon ja tõeline müügihitt.

Aastatel 2007 ja 2008 müüs Nokia Uus-Meremaa firmale telefone 64 miljoni euro eest. Tehingul oli ka üks kummaline külg, nimelt oli ostja küll Uus-Meremaal, telefonid ise saadeti Ukrainasse, tasu omakorda saadi Leedu pangast.

Nokia telefonitehingu detailid tulevad välja värskest Troika rahapesuks nimetatud andmelekkest, kus on kirjeid sadade miljardite eurode ulatuses ülekannete kohta, need puudutavad ka Leedu Ukio ja Snorase panka.

Soome jõudnud kahtlastest ülekannetest suur osa ehk umbes 68 miljonit eurot läks Nokiale. Neist andmetest selgub, et Nokia on müünud tuhandeid telefone vähemalt 17 riiulifirmale. Suurem osa neist on tegutsenud Panama, Briti Neitsisaarte või Belize’i maksuparadiisis.

Kõiges suurem summa ehk 64 miljonit eurot liikis Trans Limitedi kaudu. Ettevõte avas Leedu Ukio pangas konto 2007. aastal ja kohe hakkas sellelt läbi voolama suuri summasid. Peale telefonide ostis Trans Limited kelli, koduelektroonikat, spordivarustust ja muud tarbekaupa maailma tipptegijatelt – Canonilt, Samsungult, Siemensilt ja Boschilt.

MOT käes ei ole andmeid, et ühegi maa ametivõimud oleksid Trans Limitedi tegevust uurinud. Ettevõtte tegevuses on siiski rahapesule viitavaid jooni. Nii ei ole sel olnud nähtavat tegevust, selle omanikud on peidetud ja ettevõte on liigutanud suuri summasid maksuparadiiside kaudu.

Uus-Meremaa firmat omab ametlikult Filipiini päritolu Nesita Manceau. See nimi ei ütle laiemale üldsusele midagi, küll on aga tuttav majanduskuritegude uurijatele üle maailma.

Passi järgi on tegemist koduperenaisega, aga samal ajal on ta ka variisik neile, kes tahavad ettevõtete tegelikke omanikke saladuses pidada. Tema nimi on esile kerkinud ka rahvusvahelises relvakaubanduses. Nimelt pidasid Tai võimud 2009. aastal kinni Vene lennuki, mis oli teel Põhja-Koreast Iraani vahepeal Bangkokis tankimiseks maandunud. Ametlikel andmetel oli lennuki kaubalastiks naftatööstuse seadmed, tegelikult aga 35 tonni granaate, rakette ja raketiheitjaid. Relvatehingu tegelikke tegijaid ei ole siiamaani paljastatud.

Relvade vedamine teel Põhja-Koreast Iraani oli ÜRO lepingutega keelatud, nii et ÜRO hakkas ka ise juhtumit uurima, aga kuhugi välja ei jõudnud. Lennuk kuulus riiulifirmale, kes oli selle rentinud teiselt riiulifirmalt, mis kuulus kolmandale riiulifirmale. Uurimisel tuli välja ainult Nesita Manceau’ nimi.

Seesama Manceau on ka Nokiaga tehtud kümnete miljonite eurode suuruste tehingute taga.

Seda, kellega Nokia tegelikult tehinguid tegi, ei õnnestunud MOT ajakirjanikel ka andmelekke abiga selgeks teha. Nokia keeldus intervjuust ja andis kommunikatsiooniosakonna kaudu edasi vaid lühikese teate, et telefonide tootmine müüdi juba 2014. aastal ja seega pole juhtumil praeguse Nokiaga midagi pistmist. „Uurisime siiski asja meedias esitatud väidete alusel, aga ei leidnud mingeid viiteid sellele, et Nokia või selle töötajad oleksid tegutsenud valesti.“

Allikas: Äripäev