Idufirma tehnoloogiajuht: ebaõnnestumine annab kõige rohkem infot

Fanvestory on Ajujahi konkursilt tuule tiibadesse saanud idufirma, mis pakub muusikateoste autoritele võimalust kaasata fännidelt raha loomingu edendamiseks. Vastutasuks pakutakse fännidele võimalust osa saada teose kasutamisest tekkivatest tuludest. Lisaks finantseeringule toimib platvorm tugevat fännisidet loova turunduskanalina. Asutamisest alates on Fanvestory edukalt koostööd teinud 15 erineva Eesti, Läti ja UK artistiga, sealhulgas Tommy Cashi, Tanel Padari, Liis Lemsalu, Trad.Attack!i ja Aasta Parima Laulu 2018 autori Aropiga.

Meil on huvitav olukord, sest oleme välismaal saanud esimesed projektid ja tiimiga liitus äsja UK muusikatööstuse konsultant, kes on väga pädev sellel alal ja tema aitab meil UK turu käima saada. Lisaks UK-le oleme ka Saksamaal, kus äsja võitsime kolm kuud kestnud kiirendi Music Worx Founder Pitch võistluse ja saime auhinnarahaks 5000 eurot. Kiirendis osalemise tulemusena saime tutvusi, kogemusi, partnereid ning tegime projekti Saksa artistiga Octavian, mis osutus edukaks. Meil on välisturud avanemas, aga ettevõttel hakkab raha otsa saama ning hetkel otsimegi uusi investoreid.

Hetkel on kolm asutajat ja 4 inimest, kes töötavad poole kohaga, ülejäänud outsource’ime vastavalt vajadusele. Mina tegutsen tehnoloogiajuhina, tegevjuht Birgit Karus on turunduse ja muusika taustaga ning on varem manageerinud Uku Suvistet. Ning nagu varem mainitud, liitus tiimiga hiljuti konsultant UK-st, kes on koostööd teinud Ed Sheerani, Bruno Marsiga ning on Londonis väga mainekas. Ta on võimeline viima ettevõtet uuele tasemele, just usaldusväärsuse ja tuntuse osas.

Olin varasemalt Ekspress Grupis tööl programmeerijana, kus sain aru, et mulle meeldib ise midagi luua. Järjest rohkem tekkis töö kõrvalt huvitavaid projekte, millest formuleerusid peaaegu käegakatsutavad päris asjad. Sealt kujuneski minu teekond Fanvestorysse, kus oleme väga väikse investeeringuga jõudnud suhteliselt kaugele.

Tallinna Ülikoolis õppisin rakendusinformaatikat ja siis läksin Tallinna Tehnikaülikooli magistrisse äriinfotehnoloogiat õppima. 22. jaanuaril on kaitsmisel lõputöö, mille teema on „Plokiahelatehnoloogial põhineva lahenduse loomine autoritasude haldamiseks muusikatööstuses“. Magistritöö tulemusena valmis autoritasude jaotamise süsteem, mis on ehitatud plokiahela tehnoloogiale. Selle töö mõte oli see, et Fanvestory on teerajaja, kus seda kasutada ja mille saavad lõpuks ka autoriühingud endale kasutusele võtta. Meie äri on sarnane , sest ka meie kogume ja jagame autoritasusid fännide vahel, nii nagu autoriühingud teevad seda autorite vahel.

Suurema osa olen üksi teinud, aga tiimis on veel üks tarkvaraarendaja, kes on väga palju aidanud just back-end poole pealt.

Kõige suurem väljakutse on see, et tarvaraarendajatena tahame tihtipeale teha kõige paremat toodet. See tähendab näiteks, et kood oleks struktureeritud, puhas, loetav ja edasi kasutatav, aga tihti unustame ära, et meil on piiratud ressursid ja aeg. Sellega on alatihti küsimus, et kuidas leida see kesktee: kvaliteet vs kiire hüpoteeside katsetamine. Üha enam olen näinud seda, et arendatud tooted ja teenused ei lahenda kliendi probleeme. Seetõttu, tuleb loobuda funktsionaalsusest, mis ei too tulemust. Tänapäeva äris on väga olulised kiirus ja agiilsus. Hüpoteese tuleb kiirelt testida ja saada vastuseid, sõltuvalt olukorrast on koodi puhtus teisejärguline. Tuleb osata hinnata riske ja otsustada mis juhtub siis, kui vead realiseeruvad. Startupperina pean end hoidma kursis sellega, kuidas teised asju teevad, hea lahendus on käia üritustel, kus keskseks teemaks on IT juhtimine ja tarkvaraarendus.

IT juhtimise puhul on oluline teema tehnoloogia, aga üha enam olen hakanud aru saama, et inimesed on selles protsessis väga olulised. Üks IT-juhi ülesannetest on inimeste motiveerimine ning juhtimine. Palju saab rääkida ka IT-inimeste motiveerimisest, sest IT tiim ei ole võrreldav müügiinimeste tiimiga.

Läbivalt pakub mulle huvi ka ebaõnnestumiste teema ja hea on näha, et sellest ollakse valmis rääkima. Tihtipeale on need väga ägedad lood ja minu arvates on need kordades õpetlikumad kui edulood. Ajujahi konkursil osaledes ütlesin ka, et tahaks hästi palju ebaõnnestuda, et sellest õppida, ebaõnnestumine annabki meile kõige rohkem infot. Kui kõik on hästi, siis on raske öelda, et miks on hästi. Mida varem sa ebaõnnestud, seda odavam see tuleb, sest hilisemas faasis, kui on juba rohkem kasutajaid ning toode-teenus on suurem ja kallim, siis võib see minna üsna kulukaks.

Eesmärk on õppida, et hilisemas faasis õnnestuda.

Kui mina selle raamatu läbi lugesin, siis sain aru, et olen tegelikult suhteliselt rumal, sest tänapäeva ettevõtluses on õppida väga palju. Tihti tuuakse vabandusena veel välja, et tiim polnud piisavalt tugev või ressurss oli limiteeritud. Kaldun ise arvama, et enamus juhtudel on tegelik põhjus siiski motivatsiooni puudus. Kindlasti on see üks parimaid raamatuid mida olen lugenud ning soovitan seda ka teistele.

Tule kuulama kogemustega IT-juhte seminaril "IT juhtimise praktikakoda", mis toimub 14. veebruaril Luhtheri Masinasaali seminariruumis, aadressil Vana-Lõuna 39/1. Vaata lähemalt ja registreeru SIIN!.