Tehisintellekt saab oma seadused

Tehisintellekti lahendused on tungimas paljudesse eluvaldkondadesse, olgu see liiklus, meditsiin või linnaplaneerimine. Eesti riigis on kasutusel üle kümne sellise lahenduse ning erasektor tegeleb samuti aktiivselt tehisintellekti tehnoloogia arendamise ja rakendamisega.

"Krati all peame silmas tehisintellekti süsteemi, mis on õppimisvõimeline ning suudab langetada otsuseid. Krattide kasutuselevõtul räägime kitsast tehisintellektist, mis tähendab, et kratt on võimeline käituma intelligentselt ühes kitsas valdkonnas. Näiteks kuuluvad siia lahendused nagu hääle- ja pildituvastus, juturobotid ja robotmasinad," selgitas IKT-asekantsler Siim Sikkut.

Tärkavate tehnoloogiate rakendamisel tuleb maandada riskid, näiteks toote- või disainivead. Samuti tuleb paika panna, kes probleemide korral vastutab, teatas majandusministeerium.

"Tehisintellekti tõhusa ning maandatud riskidega kasutamise eelduseks on ajakohane ning paindlik õiguslik raamistik. Selge juriidika annab meie majandusele konkurentsieelise, samuti toob uusi investeeringuid ja innovatsiooni," kinnitas uuringu projektijuht, TalTechi õiguse instituudi professor Tanel Kerikmäe.

Riigikantselei strateegiadirektori Henry Kattago sõnul pole Eestis olnud palju arutelusid intelligentsete tehnoloogiate testimisest ja kasutamisest, mistõttu on selline diskussioon väga oluline.

"Iseõppiv tehnoloogia on saamas osaks inimeste igapäevaelust. Seega on oluline harjuda mõttega uuest normaalsusest ning leida kõigile olukordadele võimalikult lihtne ja selge regulatsioon," märkis Kattago.

Uuringut viivad läbi tehnikaülikooli õiguse instituut ning advokaadibüroo Tehver & Partnerid. Töö tellijaks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös riigikantseleiga. Tööd rahastatakse Euroopa sotsiaalfondi vahenditest. Analüüsi tulemused valmivad aprilli lõpuks.