Villig: 10 aasta pärast saame kopterisõidu taksoraha eest

Alustuseks palus Villig (24) märku anda ja sai Äriplaani osalejatelt teada, et mõned osalejad saalis on ikka alla 25 aastased ka.

„Kuidas on võimalik see, et siinsamas Eestis hakkab 19aastane kutt ehitama lihtsalt tehnoloogilist äppi ja siis viis aastat hiljem on selle turuväärtus üle miljardi dollari? Et ta on E&Y aasta parimad ettevõtjad, ettevõtte käive on sadades miljonites ja kontorid 25 riigis?“ küsis ta ja ütles, et vastus on väga lihtne – see on ainult võimalik tehnoloogiasektoris. Igal pool muljal on vaja väga palju kapitali, kogemust, kontakte ja kõike muud. „Tehnoloogia valdkonnas on kõigil võrdsed võimalused ja noortel on isegi paremad,“ tõdes Villig.

Kui vaatame Taxifyd või muid valdkondi, siis iga aastaga muutub mingi valdkond tehnoloogiapõhiseks. Viimase kümne aastaga on seda teinud näiteks meelelahutussektor, kommunikatsioonisektor, rääkimata turundusest, kus üle poole maailma raha käib läbi Facebooki ja Google’i. „Ja see juhtub järgmise 10ne aastaga pea kõigi sektoritega,“ hoiatas Villig.

Taxify keskendub just sellele sektorile, sest täna lihtsalt ei ole ühtegi suuremat sektorit, kus saaks 10 aastaga rohkem ära teha.

Transport on Villigi sõnul tarbijate jaoks suuruselt teine valdkond. Üle maailma umbes 15% kogu tarbija kulutustest on linnas liikumise peale. Ülemaailmselt on selles sektoris aastas 11 triljonit eurot ja sellele kandideerib umbes 10 suuremat tehnoloogiaettevõtet, Taxify on üks neist.

Transport meeldib Taxify’le ja selle tõttu, et olukord on nii kehv, et selles on päris palju just tehnoloogia kasutamise abil võimalik paremaks teha. „See on üks kõige suuremaid loodust kahjustavaid valdkondi ja teisalt on see üks kõige suuremaid ajakulusid, mis inimestel on. Ainuüksi Euroopa Liidus kulutab iga inimene päevas üle poole tunni ringiliikumise peale ja see on peamiselt kasutu aeg rooli taga,“ selgitas Villig.

Näiteks Ameerikas on tema sõnul iga auto kohta umbes 10 parkimiskohta, Euroopas on see umbes 8. See on mõttetu linnaruumi raiskamine, kui need autod ei peaks kogu aeg seisma, rääkimata sellest kui palju kulutavad inimesed parkimiskohtade ostmisele. „Kõige hullem autodega on see, et sellele kulutatakse ülemaailmselt miljardeid ja 95% ajast autod lihtsalt seisavad. Paremad lahendused on paljude riikide jaoks juba olemas,“ ütles Villig.

Linnaruumis on Taxify andmetel ainult 2% on teenindav transport. Aastaid on käinud kära selle ümber, et Taxify ja teised lahendused võtavad linnaruumi üle, aga reaalsuses ollakse alles 2% peal. Järgmise 10 aastaga võiks see Villigi sõnul liikuda neljandiku peale.

Platvormid kasvavad mitmeid kordi aastas. Villigi ütles, et Tallinnas on taksoturg kasvanud peaaegu kolm korda viimase viie aastaga ja see on tohutult kiiresti toimuv muutus.

Teine huvitav muutus on tema sõnul see, et ühistransport liigub ka platvormide peale. „Täna on see aeglaselt muutuv sektor, milles tegelikult saab tehnoloogiaga palju ära teha. Me ju teame, kus inimesed on ja kuhu nad tahavad liikuda ning saame teekondi palju optimaalsemaks muuta,“ kinnitas Villig.

See muutus ei ole seotud ainult Eestiga. Taxify on 25s riigis, kus enamasti ollakse üks suurimaid või kõige suurem tegija. „Me näeme, et inimesed ei taha kulutada tankimisele, puhastamisele, parkimisele ja tahavad lihtsalt mugavat lahendust“, sõnas Villig ja lisas, et suured muutused on toimumas ja selles liiguvad nii suured rahad, milliseid ei ole isegi tehnoloogiavaldkonnas varem nähtud.

Transpordiettevõtted on tänaseks kaasanud umbes 10 korda rohkem raha kui Facebook ja Google, kes tunduvad küll suured, aga nad pakuvad investoritele vähem huvi, sest nende võimalused on palju väiksemad.

Vaatame oma statistikat ja selle alusel kasvas meie igakuiste sõitude arv eelmisel aastal umbes 10 korda. Sel aastal teeme umbes miljardi dollari eest sõite. Järgmisel aastal näeme, et see mitmekordistub. Umbes 20% on meie vahendustasu.

Me saame kasvada nii, et enamuses traditsioonilistest sektoritest sellist kasvu ei näe.

Võimalus on väga suur, aga tehnoloogiavaldkond on väga konkurentsitihe, kiiresti muutuv, heade arendusressurssidega ja Taxify ainuke võimalus edukas olla, on keskenduda nii kitsalt kui võimalik.

Järgmised paar aastat keskendume inimeste liigutamisele linnas sees.

Sõidujagamises oleme viis aastat inimesi kokku viinud autodega. 2,5 aastat tagasi hakkasime otsima odavamaid sõidukeid. Ei ole ju vaja kaks tonni kaaluvat autot, et sõidutada ühe inimest ja nii hakkasime proovima Aafrika riikides mootorrattaid. Edaspidi plaanime ühes suunas liikuvaid inimesi panna mitu inimest ühte autosse või mikrobussi kokku. Me loome ühistranspordi ja takso vahepealset. Ühelt poolt ligi kaks korda odavam kui takso, aga samas oluliselt kiirem kui ühistransport. Hea hinnataseme tõttu liigutaks see linnatranspordi 2% pealt kiiresti 5 või 10% peale.

5 või 10 aasta pärast IT platvormina teame üsna täpselt kus ja kui palju inimesi liigub. Kui keegi tulevikus tahab Tallinnasse tuua isesõitva auto, siis tal on lihtne tuua see Taxify platvormile.

10-15 aasta pärast näeme droone ehk elektrikoptereid, mis viivad inimesi ühest kohast teise. Ja see ei ole ulme. Kopteri tellimine 10 aasta pärast on umbes sama hinnaga, mis on takso. Taxify platvormina teab kuhu inimesed liiguvad, et teada kuhu ehitada maandumisplatse ja saab arendada uusi teenuseid.

Teiseks on Taxify’l plaanis keskenduda sõidukite rendile. Näiteks elektritõukerataste rendiga alustati kuu aega tagasi Pariisis. Ostsime 6000 ratast ja panime need linna laiali. Taxify rakenduses on nende asukoht näha ja nendega on võimalik teha kuni 20 km sõit. Me ei tee turundust ja kõik tõukerattad teevad 5 -6 sõitu päevas. See näitab suurlinnades liikuvate inimeste suurt huvi mugava ja kiire liikumise vastu ning selle eest ollakse valmis maksma 3-4 eurot päevas.

Otsime erinevaid partnereid, et hakata pakkuma sõidukite renti läbi oma rakenduse.

Mängu tahame tuua ka ühistranspordi, mis võimaldab teha paljusid asju. Kui kõik info on ühel platvormil koos, siis inimene avab hommikul äpi, täpsustab kuhu tahab liikuda ja talle pakutakse tema jaoks parim võimalus liikumiseks.

Tulevikus võiks iga inimene, iga oma liikumist alustada Taxify äpist, kus on kõik komponendid koos. Sinna on veel pikk maa minna ja oleme selles alles mõne protsendi peal.

Taxify on alles 5 aastat vana, aga kõige suuremaks mureks on see, et kust tuleb uus innovatsioon, mis muudab selle platvormi päris ruttu mõttetuks, on tekkinud olukord kus inimestel pole enam Taxify’d vaja. „Kust tuleb see oht, mis meid ära sööb?“ sõnastas oma mure Villig ja lisas, et Eesti majandusele on kõige suuremaid ohte see, kui juleta võtte riske, ei panda tähele seda, mis toimub tehnoloogiavaldkonnas.