E-residentsuse programm saab uue fookuse

E-residentsuse programmi juhi Kaspar Korjuse sõnul hakkab lähiajal pihta intensiivne töö, mis valmistab ette e-residentsuse kui toote edasise arengukava, ja täpsustab e-residentsuse fookuse. "Oleme kokku leppinud, et detsembriks on ühiselt heaks kiidetud teekaart edasiliikumiseks olemas," ütles ta. 

Eile kohtusid e-residentsuse programmiga seotud riigiasutuste ja erasektori esindajad Tallinnas Kadriorus president Kersti Kaljulaidiga, et teha vahekokkuvõte e-residentsus 2.0 projektis ning leppida kokku edasised sammud.

Presidendi sõnul on e-residentsus meie riigi jaoks oluline projekt, milles avaliku ja erasektori koostöö on ülimalt tähtis. "Peame enda jaoks selgeks mõtlema, kas e-residendid on meie sõprade kogukond, e-teenuste platvorm kogu maailma ettevõtjatele või midagi kolmandat, neljandat," sõnas ta.

"Niisamuti peame üheskoos jõudma arusaamisele, millist kasu võiks sellest programmist saada nii ettevõtja Võrus kui raamatupidaja Saaremaal," ütles president pärast kohtumist.

Töögrupiga kohtumise tulemusi hinnates pidas Kaljulaid oluliseks, et ühelt poolt on suve jooksul palju tööd ära tehtud ning teisalt on jätkuvalt paadis ka need, kelle töölauale kuhjuvad e-residentidega seotud riskid.

Suve alguses kogunesid riigipea kutsel erinevad e-residentsusega seotud osapooled, et jõuda ühiselt arusaamisele, kuidas suurendada programmist saadava kasu Eesti riigile ja ühiskonnale. Vahepealsel ajal koos käinud töörühmad andsid eile ülevaate ametkondade vahelisest riskianalüüsist ning võimalustest, kuidas programmi edasi arendada.

E-residentidega seotud riskide kaardistamist vedas siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt. Ta tõi omalt poolt välja, et sõnum on selge: e-residentsuse programm peab olema läbipaistev ning me ei tolereeri maksude peitmist.

"Rakendame kõiki meetmeid, et ennetada võimalikke kahjusid. Oleme e-residentsusega seonduvad riskid koos partneritega täpsustanud ja oleme uuendamas plaane nende riskide maandamiseks," sõnas Küüt.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ütles, et e-residentsuse programm on mitmete positiivsete mõjudega ning ainuüksi selle aasta tulu ületab kõiki kulutusi, mida programmile on tegutsemisaastate jooksul tehtud.

"Samuti on riik saanud tuntust, uusi liitlasi ja seeläbi ka julgeolekut. Aga ruumi parendamiseks on ja siinkohal on tähtis kuulata ettevõtjate tagasisidet. Eesti ettevõtetel peab tänu e-residentsuse programmile tekkima rohkem võimalusi oma tooteid ja teenuseid eksportida kõikjale maailmas," märkis ta.

E-residentsus pakub välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse kõikidesse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. E-residendi digi-ID ei ole füüsiline isikut tõendav või reisidokument ja sellel ei ole fotot. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.

Eesti on esimene ja seni ainus riik maailmas, mis pakub e-residentsust. Alates 2014. aasta detsembrist annab e-residendi digi-ID välismaalasele võimaluse ajada asju digitaalselt ja asukohast sõltumata. Nii on näiteks väljast poolt Euroopa Liitu pärit inimesel võimalik luua omale baaskeskus Euroopa Liidus asjaajamiseks – tal on võimalik asutada äriühing Eestis ning osaleda aktiivselt selle juhtimises, elades ise näiteks Indias või Ameerika Ühendriikides. E-residentsus sobib suurepäraselt ka Eestisse juba investeerinud ja ettevõtte loonud ettevõtjatele nt. soomlastele, kes haldavad oma siinseid ettevõtteid interneti teel.

Eesti e-residendid võivad lisaks ettevõtte asutamisele teha e-panganduse tehinguid, saada ligipääsu rahvusvahelistele makseteenuste pakkujatele, esitada tuludeklaratsiooni elektrooniliselt, kaugjuhtida ettevõtet ning digitaalselt allkirjastada dokumente ja lepinguid. Nad saavad ligipääsu meile eestlastele igapäevaseks saanud e-riigi teenustele.