Info ja side alal oli Statistikaameti andmetel mullu keskmine kuupalk 2094 eurot võrrelduna 1900 euroga aasta varem. Kasv seega 10,2%.
Järgnes finants- ja kindlustustegevuses 1996eurose keskmise palgaga. Seevastu kõige madalam – eelnevatega võrreldes ligi kolm korda – oli palk muudes teenindavates tegevustes.
Riigi keskmine palk oli eelmisel aastal aga 1221 eurot, kasvades aasta varasemaga võrreldes 6,5%, teatas statistikaamet. Keskmine palk suurenes pea kõikidel tegevusaladel.
Kui 2016. aastal oli brutopalga aastakasv 7,6%, siis mullu kasv aeglustus ning langes 2014. ja 2015. aasta tasemele, mil aastakasv püsis 6% piires. Eelmisel aastal oli palga aastakasv kõige aeglasem esimeses kvartalis, aasta lõpu poole kasv kiirenes.
Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2016. aastaga võrreldes tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui brutokuupalk. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3%. Kui tunamullu tõusis reaalpalk pea sama kiiresti kui brutopalk, siis eelmisel aastal reaalpalga kasv aeglustus.
Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud jäid mullu võrreldes aasta varasemaga palgatöötaja kohta suhteliselt samale tasemele, tõustes 1,7%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis brutokuupalk 6,7%.
Kõige kiirem oli brutokuupalga aastakasv mäetööstuses (11,1%), info ja sides 10,2% ning energeetikas 9,1%. Brutokuupalk tõusis pea kõikidel tegevusaladel, v.a põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük, kus brutokuupalk jäi eelmise aastaga suhteliselt samale tasemele (0,4%).
Avalikus sektoris – riigile ja kohalikule omavalitusele kuuluvad asutused ja ettevõtted – oli brutokuupalk 1265 eurot, aastakasv 7,9%. Erasektoris, kus on nii Eesti kui ka välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvad ettevõtted, oli brutokuupalk 1206 eurot ja aastakasv 6,1%.
Maakonniti oli mullu keskmine brutokuupalk endiselt kõrgeim Harju (1353 eurot) ja Tartu (1215 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (883 eurot) ja Saare (876 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Rapla, Ida-Viru ja Võru maakonnas ning brutokuupalk jäi eelmise aastaga võrreldes suhteliselt samale tasemele Hiiu, Lääne, Saare maakonnas.
Palgastatistika uuringu alusel oli eelmisel aastal täistööajale taandatud töötajate arv 4% suurem kui aasta varem. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes 2016. aastaga võrreldes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses, haldus- ja abitegevustes, põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis ning info- ja side tegevusalal. 2017. aasta jooksul on töötajate arv vähenenud veonduse ja laonduse, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning avaliku halduse ja riigikaitse valdkonnas. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes 2017. aastal eelmise aastaga võrreldes riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2%) ning tõusis enim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (7%).
Eelmisel aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1648 eurot, tõustes eelmise aastaga võrreldes 6,5%.
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.