Suur osa ettevõtjate nullbürokraatia ettepanekutest on leidmas lahendust

Nullbürokraatia ministrite komisjoni kohtumisel osalesid majandus- ja taristuminister Kadri Simson, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, rahandusminister Toomas Tõniste, riigihalduse minister Jaak Aab ja keskkonnaminister Siim Kiisler, lisaks ka ettevõtjate esindajana Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles, et nullbürokraatia projekti raames ettevõtjate poolt pakutud 164 ettepanekust, mille riigiasutused on lubanud ellu viia, on tänaseks teostatud juba rohkem kui pooled.

„Meile on ettevõtjatelt laekunud väga erinevaid ettepanekuid, mõned neist on lihtsamini lahendatavad ja teised jällegi suuremad muudatused. Üks ettevõtjate soove oli tõsta käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära. 1995. aastast alates on Eestis olnud see piirmäär 16 000 eurot. Ebamõistliku paberimajanduse vähendamiseks tõsteti alates selle aasta algusest piir 40 000 eurole. Siinkohal on riigi eesmärk vähendada bürokraatiat väikeettevõtjate jaoks,“ sõnas Simson. „Alla 40 000 euro jääva käibega ettevõtja saab ise valida, kas end käibemaksukohustuslaseks registreerida või mitte,“ selgitas ta. MKM on teiste algatuste seas muutnud ka taotlusprotsesse, mis puudutavad taksoteenuse pakkujaid. „Nullbürokraatia projekti ühe osana lihtsustasime eelmisel aastal taksoveo tegevusloa, teenindajakaardi ja sõidukikaardi taotlemise menetlust. Nendeks toiminguteks vajalikud andmed on riigil tegelikult juba olemas ning inimestel ei ole tarvidust neid uuesti teist korda esitada,“ ütles Simson. „Taksovedu korraldavad ettevõtjad ja sõidukijuhid ei pea seega enam tegevuse alustamisel esitama riigiasutustele dokumente, selle asemel taaskasutatakse riiklike registrite andmeid.“

Kadri Simson rõhutas, et bürokraatia vähendamine peab saama püsivaks eesmärgiks. “Võtsime täna ministritega ühiselt vastu otsuse, et nullbürokraatia projekti tööd oleks vaja jätkata selle aasta lõpuni. Oleme tänaseks saanud küllalt hea ülevaate, millist abi ettevõtjad riigilt ootavad, et asjaajamine riigiasutustega muutuks järjest sujuvamaks ja oleks võimalikult väikese koormusega. Nullbürokraatia projekt ei tohiks jääda aga ühekordseks ürituseks,“ sõnas Simson. „Ministeeriumid jätkavad oma haldusalades bürokraatlike nõuete vähendamisega, et muuta suhtlemine riigiasutustega ettevõtjatele järjest mugavamaks ja lihtsamaks,“ ütles minister.

Nullbürokraatia ettepanekute elluviimiseks ning uute ettepanekute kogumiseks ja analüüsimiseks moodustas valitsus majandus- ja taristuministri ettepanekul bürokraatia vähendamise rakkerühma. Selle aasta märtsis esitab minister valitsusele aruande nullbürokraatia rakkerühma töö kohta. Nullbürokraatia projekti eesmärgiks on vähendada ettevõtetele bürokraatlikke nõudeid riigiga suhtlemisel. Ettevõtjatelt ja organisatsioonidelt on laekunud kokku 252 ettepanekut, mille seas on nii ettepanekuid bürokraatia vähendamiseks kui poliitikamuudatusteks. Kavas on kaotada või leevendada kokku 164 bürokraatlikku nõuet.

Suuremad töös olevad algatused on Maksu- ja Tolliameti, Statistikaameti ja Eesti Panga ühisprojekt Aruandlus 3.0, Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS ja uus e-maksuameti lahendus.

Ülevaate esitatud ettepanekutest ning töös olevatest ideedest leiab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt: https://www.mkm.ee/et/nullburokraatia

Mait Paltsi kommentaar: Maraton on pooleli, nüüd tuleb sprintida

Bürokraatia vähendamine aitab kaasa efektiivsuse kasvule ettevõtluses, kuid selleni, et halduskoormuse tase oleks viidud miinimumini, on reaalsuses paraku veel pikk tee minna. Seetõttu on äärmiselt oluline nullbürokraatia algatusega edasi minna, kuni bürokraatia vähendamine ja halduskoormuse mõõtmine on kujunenud ametnike jaoks uueks normaalsuseks. Positiivne on see, et oleme võrdlemisi lühikese ajaga jõudnud juba poolele teele, kuid tegemist on siiski maratoni mitte sprindiga. 

Kuigi ettevõtjate suunas on bürokraatia vähendamiseks palju algatusi töös ja tulemuseks tõenäoliselt ka tunnetatav halduskoormuse vähenemine, peame siiski tunnistama, et avaliku sektori sisese bürokraatiaga võitlemisel ollakse sageli innukamad. Sarnast indu tahaks näha edaspidi ka muude teemade puhul, mis ettevõtjaile muret valmistavad – nt pakendiauditid.

Seniseid protsesse vaadates tuleb kindlasti tunnustada maksu- ja tolliametit, kes oma aruandluse vähendamise projektiga tõmbas kaasa ka statistikaameti ning loodetavasti jõuab tulemus lähiajal ka massidesse. Neid inimesi, kes seda protsessi on vedanud, tuleb kindlasti tunnustada.