Mis hakkab toimuma tööjõuturul aastal 2018?

Vabade töökohtade hulk oli juba tänavu kõigi aegade kõrgeim, aga järgmine aasta lööb ilmselt taas rekordeid. Tööotsijatele on praegune aeg kuldne – valikut on ja palka võib ka rohkem küsida. Tööjõu voolavus kasvab, inimesi ostetakse järjest rohkem üle. Paraku tähendab tööjõupuudus ka seda, et tööstus hakkab kiirenevas tempos Eestist ära kolima, mis tõenäoliselt viib uuesti tööpuuduse suurenemisele.

Haldusreform sai selle aastaga ühele poole, järgmisel aastal toimub n-ö klassireform. Uuest maksusüsteemist võidavad madalapalgalised, rikkad ei kaota suurt midagi, aga keskklassil on vesi ahjus. Keskmisest enam palka teenivad inimesed suunavad pahameele tööandjatele ja küsivad palka juurde. Kuna tööjõupuudus on suur, siis võib ennustada palgaralli jätkumist.

OÜ-tamine saab sisse uue hoo, sest paljudel inimestel väheneb reaalpalk ja ebaõigluse tunne tekitab trotsi. Väikeettevõtlus on oma olemuselt majandusele kasulik ja arenenud riikides on üha kasvav trend, et ühes kohas töötamise asemel müüakse oma teenust mitmele firmale. On tõenäoline, et kui juba seni eelistati väikeettevõtluses palgamaksmisele dividende, siis nüüd ilmselt hakatakse veelgi rohkem n-ö kuludesse kandma.

Töö olemus muutub ja palga kõrval on töötegijatele üheks tähtsaimaks motivaatoriks paindlikkus. Paraku on Eestis kehtiv töölepinguseadus sisuliselt manufaktuuriaegne ega soosi erinevaid paindlikke töövorme. Kardetavasti algav aasta seadusandluses veel suuri muutusi kaasa ei too, aga jää hakkab vähehaaval liikuma. Positiivsest küljest võib esile tuua vanemapalga reformimise, mis annab võimaluse teenida hüvitise ajal mõõdukat töist tulu ilma hüvitist kaotamata. See omakorda toob eelduslikult noored emad vähemalt osalise koormusega varem tööturule tagasi.

Tänavu täitus võõrtööjõu kvoot jaanipäevaks. Kui limiiti ei tõsteta, siis ootame uue aasta kvoodi lõhkiminemist 1. aprilliks. Kvoodist pääsevad mööda vaid seadusest ja maksudest kõrvale vaatavad nutikad idaeurooplastest hangeldajad ehk maksupettust ja varimajandust saab olema uuel aastal senisest rohkem.

Suuremat robotiseerumist Eestis veel loota pole, aga tasapisi antakse masinatele lihtsamaid ja rutiinsemaid tööülesandeid üle. Töö efektiivsus kasvab ja kuigi Soomest oleme ses osas veel kõvasti maas, siis Ida-Euroopas anname paljudele riikidele silmad ette.

Järgmistel jõuludel püüavad töökad inimesed vältida jõulupreemia saamist kartuses maksudega vastu näppe saada. Aasta viimasel päeval jääb suure pahameeletormini täpselt 46 päeva – siis algab tulude deklareerimine, mis riigiasutuste eelnevast kommunikatsioonist hoolimata toob paljudele (ebameeldivaid) üllatusi.

Loe pikemalt teemaveebist Personaliuudised.ee.