Tarkvaraarendajate tööelu iseärasused: rahulolev harrastusprogeja kohta ei vaheta

Kui tarkvaraarendajaid tööle otsida, siis selgub, et tegemist on veidi teistsuguse seltskonnaga kui võib-olla mõnes muus segmendis, kus sellist kitsikust uute töötajate leidmisega pole. Hiljuti tehtud uuring tarkvaraarendajate ja koodikirjutajate seas selgitas välja ka ühe põhjuse, miks neid on nii raske leida ja miks peab uute inimeste leidmisele lähenema teisiti – nimelt on programmeerijad üsna rahulolevad oma senise tööga ja töö langeb väga tihti kokku ka nende hobiga.

Seega stereotüüp kapriissest IT-inimesest, kes pole oma ametikohaga rahul ja keda pidevalt peibutatakse uute ahvatlevate pakkumistega minema ei vasta päris tõele, kui uskuda Stacoverflow uuringut, mis viidi läbi 64 tuhande tarkvaraarendaja seas. Stackoverflow on üks suurimaid tarkvaraarendajate kogunemispaiku (üle 50 miljoni külastaja kuus) ja nad korraldavad igal aastal küsitluse, kust selgub selle seltskonna huvide ja meeldivuste hetkeseis.

Väga vähesed otsivad tööd

Tõesti, miks peaks ise aktiivselt tööd otsima, kui arendajatele tuleb pakkumisi uksest ja aknast, neid otsitakse tikutulega ja meelitatakse kõikvõimalike hüvedega? Uuring kinnitaski, et vaid 13,1 protsenti vastanutest otsib praegu aktiivselt tööd. Tõsi, 75,1 protsenti vastanutest siiski ei jäta ükskõikseks neile tehtavad pakkumised uute töövõimalustega, kuid aktiivselt nad neid võimalusi ise ei otsi.

Ka meie kogemus näitab, et uute töötajate otsimine on muutumas aina raskemaks. Samas juba leitud tiimiliikmed niisama lihtsalt ära ei lähe – kui nad saavad tegeleda sellega, mis on ka nende huviala ning kui väike, kuid ühtehoidev töömeeskond ongi see, mida vaja, siis pole mingit põhjust tõmmelda ühest kohast teise. Tarkvaraarendajatele meeldib ettevõttes kambakesi tööd teha väikestes meeskondades, olla paremad kui teised ja nii ongi rahulolu tagatud.

Meie ja ka teised tarkvarafirmad otsimegi just selliseid inimesi, kes tahavad õppida ja kelle hobi on ühtlasi ka töö.

 

Arendajaks tavaliselt ei sünnita

Vaatame Stackoverflow uuringut edasi – see, kui kaua keegi selles valdkonnas on töötanud, on samuti huvitav ja mõne muu valdkonnaga võrreldes veidi ebaharilik.

Nii nagu mitmete ajalooliste „tsunftidega“, kus tulevane elukutse päritakse vanematelt lastele või alustatakse juba maast-madalast harjutamist, on tekkinud ka programmeerijatest väljaspoolt vaadates üks tõele mittevastav ettekujutus, nagu oleks „patsiga poisteks“ samuti juba sünnitud. Paraku tuli uuringust välja midagi hoopis muud: 36,9% õppis programmeerimise selgeks alles oma tööalase karjääri esimese nelja aasta jooksul. Kõige arvukam segment olid need, kes on programmeerimisega tegelenud vaid 1-2 aastat.

Seega pole kellelgi hilja hakata selle valdkonnaga tegelema, mingit kinnist „tsunfti“ salajaste teadmistega pole. Lapsepõlves mitteprogrammeerimine ei tähenda veel selle ande lõplikku mahamagamist vanemas eas. Seda tõestab ka praegu Eestis käimasolev „Vali IT“ ümberõppeprogramm, kus täiskasvanud saavad muudelt elualadelt tulla IT valdkonda ümber õppima. Kevadel Uptime´is selle programmi lõpetanutest on ka praegu meil mõni inimene edukalt tööl.

Soolisest võrdsusest pole kahjuks tarkvaraarenduses põhjust rääkida: 89% on mehed. Tulevikus suuri muutusi ei paista tulevat, kuid väikene erinevus on siiski juba märkata: tudengitest on mehi selles valdkonnas 86%. Need arvud käivad küll kogu maailma kohta, kuid Eestis pole olukord teine.

Töö ja hobi koos

Tahtmata ühtki teist ametit vähem meeldivamaks tembeldada võib öelda, et kes juba programmeerijaks on hakanud, see oma valikut üsna tihti ei kahetse. Midagi pole teha, 64 000 vastanut üle maailma väidavad nii - kümne palli skaalal pakuti kõige enam rahulolu hindeks kaheksa punkti kümnest (22% kõigist häältest), mis näitab, et arendajatele meeldib oma tööd teha.

Lisaks on see töö ka ligi kolmveerandi vastanute jaoks hobi: 75% teevad seda ka vabal ajal ja panustavad sealhulgas vabatahtlikult avatud lähtekoodiga projektidesse.

90 protsenti vastanutest ütles, et lisaks traditsioonilisele kooliharidusele ja kursustele on nad tegelenud ka iseseisva õppimise ja eneseharimisega, mis on kiireim viis kiiresti muutuvas valdkonnas teadmisi juurde saada. 80 protsenti arendajatest on neid teadmisi iseseisvalt ammutanud ka Stackoverflow küsimuste-vastuste keskkonnast.

Nii ei saagi eeldada, et programmeerija teeks oma tööd täpselt üheksast viieni. Kui meeldib ka muul ajal teha, siis on see paratamatu. Eks oluline on ikkagi tulemus, mis tarkvaraarenduses sünnib meeskonnatööna. Paljud koodikirjutajad tegelevadki ka vabal ajal programmeerimisega, panustavad vabavara arendamisse, teevad hobiveebe ning suhtlevad tarkvarafoorumites.

Raamistikest ja platvormidest kõige levinumad on tarkvaraarendajate seas antud uuringu põhjal AngularJS (28,1%), Node.js (27,9%) ja .NET Core.

Siin on mõnede jaoks üllatuslikult esikolmikus ka Microsofti .NET platvorm. Minu jaoks aga pole see üllatus, sest tehnoloogiaettevõtetel pole põhjust alati kõigi hetkeliste uusimate moevooludega kaasas käia, vaid targem on püsida mõnede kindlate platvormide juures, millele saab alati loota. Selles mõttes on ettevõtte ja arendajate huvid samad, sest .NET oli esikolmikus ka tarkvaraarendajate poolt kõige armastatumate platvormide seas, millel nad tahaksid edasi tööd teha.

Kõige perspektiivikamateks peeti Node.js-i ja AngularJS-i, millega soovitakse kindlasti tulevikus jätkata.

Soovid ja tegelikkus

Kõige enam otsivad praegu Stackoverflow uuringu järgi tööd masinõppe spetsialistid, andmeteadlased ja mobiilse tarkvara arendajad.

Siin on üks huvitav vastuolu: masinõppe spetsialistidest on samal ajal ka kõige suurem puudus. Keeruline öelda, miks pakkumise ja nõudluse poolelt mõlemat pidi defitsiit tekkis, aga võimalik, et see valdkond on praegu lihtsalt nii trendikas, et kõik tahaksid selles töötada ja ettevõtted tahaks selles vallas spetsialiste palgata. Lisaks DevOps-idele makstakse masinõppe spetsialistidele kõige kõrgemat palka.

Uuringu järgi hindavad nii tarkvaraettevõtted kui-arendajad vanu tugevaid platvorme ja samas peavad perspektiivikaks uusi tööd lihtsustavaid abivahendeid, mida peab ka kasutama, et konkurentsis püsida. Kuid lõpuks taandub kõik ikkagi rahulolevatele spetsialistidele, kes teevad seda tööd nagu oma hobi.

Vaata uuringu kohta lähemalt siit: SIIT.

Autor: Raimo Seero Uptime OÜ tehnoloogiajuht