Viimaste aastate suurima digivahendite toetusmeetme raames soetatakse 416-le Eesti põhikoolile süle-, tahvel- ja lauaarvuteid ning nende juurde kuuluvaid lisasid. Toetuse saamiseks esitasid koolipidajad oma koolide digipöörde tegevusplaanid, millega nüüd kõik huvilised tutvuda saavad.
- Digipeegel Foto: Kuvatõmmis
Digitaristu toetusmeede võimaldab õpetajatel õppetöös kasutusele võtta uuenenud tehnoloogiaseadmeid ning toetab koole digivõimekuse suurendamisel. Taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium elukestva õppe strateegia eesmärkide saavutamise toetamiseks ning koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. „Eesti riigi üks prioriteete haridusvaldkonnas on toetada digipöörde läbiviimist haridusasutustes, seejuures üks olulisemaid tegevusi on õpetajate ja õpilaste digipädevuste arendamine ning koolide e-hindamise võimekuse tõstmine,“ ütles HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. „Uued arvutid on nende eesmärkide saavutamiseks olulised abivahendid.“
Septembriga lõppes taotluste vastuvõtmine riigipoolse toetuse eraldamiseks. Kokku eraldati toetus 416-le põhikoolile: 376-le munitsipaalkoolile, 27-le erakoolile ja 13-le riigikoolile. Digivahendite ostmist toetati riigi poolt 3,9 miljoni euroga, lisaks toetab digitaristu soetamist ka iga koolipidaja vähemalt 15% ulatuses. Hanke tulemusel on praeguseks koolidesse jõudnud 3800 tahvelarvutit, 3400 sülearvutit ja 1000 lauaarvutit, lisaks 1000 monitori ja muid arvutite tarvikuid.
Toetuse taotlemiseks pidi iga kool digi-innovatsiooni mudeli põhjal läbi viima oma kooli digiküpsuse enesehindamise. Koolid analüüsisid, kuidas nende koolis õpetajad ja õpilased digivõimalusi senini on kasutanud, kuidas toetab kooli juhtkond digivõimaluste rakendamist ning milline on digitaristu olukord. Lisaks pidi iga kool ja koolipidaja koostama digiplaani, kus kirjeldati eesmärgid, kuhu kahe aastaga soovitakse kooli digivaldkonna edendamisega jõuda ning mil moel soetatud seadmed sellele kaasa aitavad. Kõikide koolide ja koolipidajate digiplaanidega on huvilistel võimalik tutvuda ning üksteiselt õppida Tallinna Ülikooli loodud Digipeegli keskkonnas
www.digipeegel.ee.
Riigihanke raamleping kehtib kuni 9. maini 2018, selle ajani saavad ühishankes osalevad koolipidajad omavahenditest seadmeid juurde osta kõikidele oma allasutustele. Hankelepingu partneriks sülearvutite soetamisel on Atea AS, lauaarvutite ostmisel Markit AS ja tahvelarvutite soetamisel Datel AS. Raamlepingu lõplik maht ja soetatud seadmete arvud selguvad 2018. aasta juuniks.
Seotud lood
Teisiäeval, 29. mail Tallinnas toimunud kohtumisel leppisid Kariibi mere saareriigi Santa Lucia peaminister Allen Michael Chastanet ja Dateli juhatuse esimees Urmas Kõlli kokku, et juba suvel hakkab saareriik kasutama Dateli uudset sateliidiandmetel tuginevat varajase eelhoiatuse süsteemi Sille. “Koostöö eesmärgiks on kasutada Dateli uut e-teenust Sille selleks, et avastada saare pinnase nihkumist, tuvastada võimalikult vara erinevate merekaitserajatiste liikumist ning planeerida parimal moel uue infrastruktuuri rajamist. Konkreetse lepinguni loodame jõuda lähiajal” võttis Urmas Kõlli kohtumise sisu lühidalt kokku.
Lõuna-Aafrikas toimunud Cisco Plus Winner’s Circle 2017 partnerüritusel andis maailma suurim võrguseadmete tootja Cisco Ateale auhinna suurepäraste müügitulemuste saavutamise eest. Baltikumis sai sarnase tunnustuse kokku 3 ettevõtet ning kogu EMEAR (Euroopa, Lähis-Ida, Aafrika ja Venemaa) regiooni peale auhinnati 100 partnerit.
Juhtiv virtualiseerimislahenduste pakkuja VMware tunnustas Atea Eestit kui 2017. aasta parimat partnerit avaliku sektori IT turvalisuse valdkonnas. Atea tütarettevõte Baltneta nimetati 2017. aasta parimaks VMware teenuse pakkujaks.
Datel sõlmis teadus- ja arenduskoostöö lepingu Euroopa Kosmoseagentuuriga. Sõlmitud leppe ühe osana töötab Datel välja uudse satelliitide andmetel baseeruva suurte infrastruktuuride – nt sillad, raudtee, torujuhtmed, sadamaalad ja kaevandused - varajase hoiatuse süsteemi. Uus teenus võimaldab viia infrastruktuuride seire senisest laialdasemaks ning seeläbi suureneb ühiskonna turvalisus.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.