Euroopa Liit uuendab küberjulgeoleku strateegiat

„Küberjulgeolek on üks kõige kiiremini arenevaid valdkondi, mis puudutab otseselt nii valitsusi kui eraettevõtjaid. EL peab olema suutlik vastu seisma kõikidele küberjulgeolekuga seotud ohtudele ja riskidele ning tagama stabiilse, turvalise ja vastupanuvõimelise küberruumi igale ELis elavale kodanikule. Eesti eesistujana plaanib nüüd võtta kokku liikmesriikide vaated ja valmistada ette ELi Nõukogu järeldused,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

Uus küberjulgeoleku strateegia keskendub ELi vastupanuvõime suurendamisele seoses küberohtudega, efektiivsete heidutusmehhanismise loomisele küberkuritegevuse vastu võitlemisel ning rahvusvahelise koostöö tõhustamisele. 

„Euroopa küberturvalisuse tagamise saavutamiseks on vaja tõhustada ELi institutsioonide, agentuuride ja teiste kübervaldkonnaga seotud organisatsioonide omavahelist koostööd. Oluline on jagada olemasolevaid teadmisi ning kogemusi. Ühtne lähenemine ning efektiivne koordinatsioon tagavad ka parema tulemusliku koostöö liikmesriikide vahel,“ ütles Palo.

Juba varasemast on Euroopas vastu võetud võrgu- ja infoturbe direktiiv, mis tuleb liikmesriikidel oma seadusandlusse üle võtta järgmise aasta maikuuks. Direktiivi eesmärk on liikmesriikide seadusandlust ühtlustada ja küberintsidentide lahendamisel koostööd parandada.

„Arenenud e-riigina plaanib Eesti olla üks esimestest, kes loob täiesti uue küberturvalisuse seaduse. Seaduse eelnõu saadame valitsusele heakskiitmiseks selle aasta detsembris,“ kommenteeris Palo. „Eesti uus küberturvalisuse seadus saab olema karmim kui ELi nõuded kehtestavad. Selle jõustudes saab iga Eesti kodanik olla kindel, et tema andmete kaitsmisel kasutatakse kaasaegseid tööriistu ning on paigas selge korraldus. Kui riik on võtnud endale vastutuse pakkuda inimestele e-teenuseid, on vajalik nende tõrgeteta toimimise tagamine ning küberohtude väljaselgitamine ja ennetamine, mistõttu selline seadus kaitseb igaüht.“