Excel - vaenlasest sõbraks!

Aastatega olen mõistnud, et kunagi ei tasu alahinnata oma esimest kogemust. Ükskõik, millega siis tegu. Kui esimene kogemus on positiivne, siis on see kindlasti pehmeks hüppelauaks järgmisele sarnasele tegevusele. Aga kui kogemus on negatiivne, siis vöib see jäätada kõik tegevused, mis oleksid võinud sellele järgneda ning mis ideaalis oleksid võinud luua positiivset muutust või arengut. 

Kui ma vaatan otsa tegevustele, mis on elus tundunud minu jaoks jäätavad, selgelt ebameeldivad, isegi hirmuäratavad, siis leiab nende hulgast näiteks kõrguse kartuse, avaliku esinemise, kuid muuseas palju kasutatud töövahendi, Exceli. Tööriist, mis on loodud selleks, et päriselt lihtsustada inimeste elu, võttis minu elus vastupidise suuna 17 aastat tagasi.

Oma esimesel töökohal müügivaldkonnas olin vastutav eeskujuliku müügitöö eest ning minu igapäevaseks tööriistaks andmete haldamisel oli just Excel. "Mis selles armsas ruudulises tabelis ikka nii hirmuäratavat olla saab?" mõtlesin mina. No ütleme nii, et kui oled võimeline ühe vale klikiga kogu andmestiku segamini ajama ja mitte keegi ei oska seda hiljem enam korda teha ning oled sõna otseses mõttes kaotanud süsteemsuse ja loogilisuse kolme aasta andmetes, siis võiks ikka öelda, et paras prohmakas. Loomulikul täna teame, et sedalaadi andmete hoidmine ilma backup versioonita pole mõeldav, kuid tol ajal oli see nii. Mulle, kui kogenematule noorele tütarlapsele anti lihtsalt üle midagi, mille hingeelu ma ei tundnud. Sealt sai alguse minu hirm tabelite ees. Viie aasta pärast sattusin uuesti kokku kurjamiga, kuid sel korral oskasin juba ettevaatlikumalt ümber käia ja tegin selle tabeliga koostööd nii vähe kui võimalik. Mõte sellest, et peaksin mõne „valemi“ sisse toksima tundus olevat laus hullumeelsus. Suutsin üsna edukalt hakkama saada ka ilma selleta, sest meeskonnas jagus neid inimesi, kes vastupidiselt minule, rõõmuga selle tööriistaga tööd tegid.

10 aastat hiljem kohtusin oma „vana sõbraga“. Minu kolmandaks suureks väljakutseks Exceliga oli hetk, kui liitusin Noored Kooli programmi meeskonnaga. Oma esimesel sisseelamise päeval, kui võtsin üle eelmise kolleegi tööülesandeid, anti mulle üle hunnik Exceli tabeleid, mis olid kurguni valemeid täis. Hirm, et teen midagi valesti vallutas minu pea ning külm higi kattis minu keha. Olin ausalt öeldes paanikas, kuid ei saanud seda välja näidata. Kuidas saab juhina töötada inimene, kes ei armasta Excelit? Püüdsin meeleheitlikult säilitada rahu ning lisada tabeli lahtritesse täpselt selle info, mis oli asjakohane. Ma ei julgenud midagi uut ise luua, sest kehamälus oli veel mälestus sellest esimesest prohmakast, millele järgnes meeletu süütunne.  Nii suutsin tegelikult vastu pidada kaks aastat ja tegelikult avastada selles sees, et olen juba üsna enesekindel ja kõik sujub. Siiski uusi analüüse tehes olin pigem konservatiivne ja tegin asju vanamoeliselt, otsesõnu kilplaslikult. Kuna mul puudus võrdlus efektiivse ja „minu stiili“ tegevuse vahel, siis uskusin, et olen juba päris hea. Õnneks on loomariigis parimaks õppemeetodiks matkimine ja olles ka ise üks selle liigi esindajatest, märkasin, et minu kolleeg on märksa osavam. See ei andnud mulle rahu. Teadmine, et saab teisiti oli pidevalt minu kuklas ning siis saabus suur pööre, mida olin edasi lükanud mitmed aastad - läksin Exceli koolitusele.

Olin üsna ärev sellel päeval, kui läksin Äripäeva Exceli koolitustele. Mäletan, et kui koolitusruumis maha istusin, siis olin kindel, et pean kõike mitu korda üle küsima. Koolituse keskel avastasin ühtäkki, et haaran kõike lennult ja see ette kujutatud „koletis“ on tegelikult illusioon minevikust. Ilmnes, et Excel on hoopis väga loogiline, kindlate seaduspärasustega ja on päriselt ka loodud selleks, et minu elu paremaks teha. Mind haaras lapsik rõõm, mis tõenäoliselt kandus mitmetele inimestele koolitusruumis. Nägin, et ma polnud ainus, kes oli oma hästi hoitud kookonist välja roninud ja nüüd avastanud, et see oli ronimist väärt. Loomulikult võiksin tuua praegu välja mitmeid oskusi, mida omandasin, kuid ennekõike sain sealt julguse küsida, proovida, põruda ja õppida uuesti. Liialdamata olen hakanud samu tegevusi tegema 2-3 korda kiiremini, võibolla isegi enam. Ajavõit peitub lihtsates tegevustes, mida ei osanud enne automatiseerida. Ajavõit peitub soovis leida oma tegevustele kõige efektiivsem tee.

Täna olen avastanud, et ootan põnevusega kokkuvõtete ja aastalõpuaruannete tegemist. Olen avastanud, et minu veendumus kooliajast, et matemaatika pole minu ala, on tegelikult vale. Armastan numbreid ja seoste loomist nende ümber. Usun, et Excel on peagi eilne päev, kuid sellegipoolest on see piisavalt hea ja lihtne abivahend töös ning võimalus kasutada ja arendada oma loogilist ja süsteemset mõtlemist. Eks igal inimesel ole oma „Excel" kuskil, millega ei julge või ei taha silmitsi seista. Exceli hirm minu puhul oli kindlasti akadeemiline pärand, mille oli tekitanud kaardikeppi vibutav ja pidevalt õpilasi hirmutav matemaatikaõpetaja ja see kujundas minu hoiakuid reaalainete suhtes.

Täna tean, et inimene suudab teha kõike, millesse usub. Vaja on vaid piisavas koguses motivatsiooni ja julgust ning loomulikult oskust teha vahet sellel, mis on oluline ja mis ebaoluline.  

Maris Viires

SA Noored Kooli värbamise- ja turundusjuht