Tartus arutati Euroopa andmekaitse tulevikku

„Kõik ELi liikmesriigid on asunud kevadeks uut andmekaitse üldmäärust oma seadustesse sisse viima, sealhulgas Eesti. Seetõttu oli väga huvitav kuulata näiteks Saksamaa ja Iirimaa kogemusi, kes on määruse rakendamiseks vajalikud seadusemuudatused juba rakendanud või muudatustega lõpusirgel,“ ütles Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand. „Silmas tuleb pidada, et andmekaitse ei ole eraldiseisev teema ega takistus, vaid pigem on andmekaitse reeglid usalduse loojaks ja seeläbi ka majanduse arendajaks.“

Kai Härmand ütles, et uue ELi andmekaitse üldmääruse rakendamise töö on teinud raskeks valdkonna keerukus ja mitmetahulisus. „Sellegipoolest on soov andmekaitse reform edukalt läbi viia suur, sest inimeste mure oma andmete esitamise, nende säilitamise ja jagamise kohta on aina süvenev,“ ütles Härmand.

Peamised teemad, millest konverentsil räägiti, olid andmete kasutamine e-valitsemises, turvalisus versus sideandmete säilitamine, andmekaitse üldmääruse rakendamise küsimused ning määruse võimalused ja keerukused erasektorile. Konverentsi sessioonidel ja peasaalis toimunud töögruppides räägitu on järelvaadatav Tartu ülikooli televisioonis www.uttv.ee.

Mais 2018 rakenduv Euroopa Liidu andmekaitse reform tähendab inimestele paremat kontrolli oma isikuandmete üle ja võimalust kasvõi näiteks interneti otsingulehelt, telefonisideoperaatorilt või postimüügiportaalilt nõuda oma spetsiifiliste isikuandmete kustutamist, kui andmete töötlemiseks puudub õiguslik alus. Andmete ulatusliku töötlemisega seotud riigiasutustele ja ettevõtjatele kehtestatakse aga  rangemad reeglid, mille elluviimine võib nõuda nii aega kui raha. Ettevõtted ja asutused, mis koguvad ja kasutavad tundlikke isikuandmeid ja suuri andmemassiive, peavad isikuandmed kaardistama, määrama andmekaitsespetsialisti, viima vajadusel sisse muudatused lepingutes, ärimudelites, sisedokumentides, infosüsteemides, kliendibaasides ja müügis. Tõusevad trahvide maksimummäärad, mida rikkumiste korral saab kohaldada. Nõuded kehtivad ka kolmandate riikide ettevõtjatele, kes ELi turul kaupu või teenuseid pakuvad.