2016. aasta oli Eestis era- ja riskikapitali valdkonna investeeringute poolest rekordiline. Aastaga suurenes Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) liikmete investeeringute kogumaht 74 miljoni euroni, kasvades aastatagusega võrreldes 385%. Kokku tehti 2016. aastal 16 uut investeeringut (neist 8 Eestis) ning 19 investeeringut olemasolevatesse ettevõtetesse (neist 13 Eestis). 74 miljoni euro suurusest investeeringute kogumahust 49 miljonit investeeriti Eesti ettevõtetesse.
- EstVCA tegevjuhtt Kristiina Vassilkova Foto: Erakogu
Kui eelnevad aastad möödusid fondide poolt kapitali kaasamise tähe all, siis 2016. a hakkas see kapital reaalselt ka ettevõtetesse jõudma. Investeeritud kogumahust (74 miljonit eurot) 66 miljonit tuli nelja Balti Innovatsioonifondist (BIF) rahastuse saanud fondi poolt (BaltCap Private Equity Fund II, BPM Mezzanine Fund, Livonia Partners Fund I ja Karma Ventures Fund I). BIFi poolt rahastatud fondid on alates aastast 2013 kokku kaasanud 314 miljonit eurot, sellest 132 miljonit eurot tuleb kohalikelt pensionifondidelt. 2016. aastal väljusid EstVCA liikmed 10st ettevõttest (kasv aastaga +250%).
EstVCA tegevjuhi Kristiina Vassilkova sõnul on fonditurg saanud oluliselt professionaalsemaks ning ettevõtjatel on senisest palju avaramad võimalused raha kaasamiseks. „Eesti riik tegi 2013. aastal otsuse Balti Innovatsioonifondi loomiseks ja 26 miljoni euro suuruse investeeringu tegemiseks, mille toel on turule tekkinud uus põlvkond väga professionaalsed fondihaldurid, kellele on omakorda investorite poolt usaldatud juba enam kui 300 miljonit eurot investeeringute tegemiseks ja juhtimiseks. Professionaalsete fondihaldurite poolt pakutavad kapitalituru instrumendid ning kompetents annavad Baltikumi ettevõtetele võimaluse jõudsalt areneda, uutele turgudele siseneda, uusi tooteid-teenuseid luua ning konkurentsieelist kasvatada. Hästitoimiv era- ja riskikapitaliturg tugevdab nii Eesti kui ka kogu regiooni majandus- ja ettevõtluskeskkonda ja kuvandit välisinvestorite silmis,“ sõnab Vassilkova.
BaltCapi Growth Fund’i partneri Heidi Kakko sõnul saavad läbi era- ja riskikapitali fondide ka pensionifondid meie kasvavatesse ettevõtetesse investeerida, nende arengule kaasa aidata ning seeläbi meie majandusse raha tagasi tuua. “Pensionifondid on pannud täna õla alla kõikidele BIF-ist rahastuse saanud fondidele. See fakt ilmestab nii fondistrateegiate potentsiaali kui ka usaldust siinsete fondihaldurite vastu,” tunneb Kakko heameelt.
EstVCA 2016. a
täismahus raportiga saab tutvuda
SIIN.Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon (EstVCA) on 2009. a loodud Eesti era- ja riskikapitali tööstusharu esindajaid ning valdkonna tugiteenuste pakkujaid ühendav organisatsioon, mille eesmärgiks on arendada atraktiivne ning jätkusuutlik keskkond nii era- ja riskikapitalistidele, ettevõtjatele kui ka institutsionaalsetele investoritele. Täna on EstVCA-l 15 põhiliiget ja 23 toetajaliiget. EstVCA põhiliikmete poolt hallatavate varade maht on 880 miljonit eurot. Aastaks 2020 on EstVCA eesmärgiks saavutada liikmete poolt hallatavate varude mahuks 1 miljard eurot. Kokku on Investeerivate liikmete portfellis on 93 ettevõtet, kus 2016. aasta lõpu seisuga töötas 12 383 inimest ning koondkäive ulatus 1,3 miljardi euroni. EstVCA põhiliikmed on Ambient Sound Investments, BaltCap, BPM Capital, Eften Capital, Euroopa Investeerimisfond, Invesco Finance, Karma Ventures, KredEx, LHV Varahaldus, Livonia Partners, SmartCap, Swedbank Investeerimisfondid, Tera Ventures, United Partners ja UP Invest.
Balti Innovatsioonifond (BIF) on Eesti, Läti ja Leedu ning Euroopa Investeerimisfondi (EIF) poolt 2013. a loodud fondifond, mille eesmärk on suurendada kapitaliinvesteeringuid Balti riikide ettevõtetesse. EIF investeeris fondifondi loomiseks 52 miljonit eurot, millele lisandusid panused Eesti (KredEx), Läti (ALTUM) ja Leedu (Invega) riiklikelt agentuuridelt, igaühelt täiendavalt 26 miljonit eurot. Aastatel 2013-2017 investeerib BIF 130 miljonit eurot era- ja riskikapitali investeerimisfondidesse, millele lisatakse fondihaldurite kaudu omakorda vähemalt sama suures summas investeeringuid erainvestoritelt ja pensionifondidelt. Ettevõtetesse investeerivad allfondid vastavalt iga konkreetse fondi investeerimispoliitikale, kuid üldiseks sihtgrupiks on hea rahvusvahelise arengupotentsiaaliga Balti ettevõtted.
BIFi investeeringud seisuga mai 2017:
- BaltCap: auto24, Fitek, Eesti Keskkonnateenused, Qvalitas, Unimed Kliinikud, BPT Real Estate, Uprent ja Ecoservice.
- BPM Capital: MarkIT, Optometrijas Centrs, Eskaro, DEAC
- Livonia Partners: Ha Serv, Hortes, Santa Monica Networks
- Karma Ventures: Plumbr, Adaptive Simulations, SpectX
Statistikat
- Kokku töötas nendes ettevõtetes 2016. a lõpu seisuga 3200 inimest, neist 1356 Eestis
- Ettevõtete koondkäive oli 219 miljonit eurot, millest 82 miljonit eurot Eestis
- Ekspordi maht väljapoole Baltikumi oli 31,6 miljonit eurot
- Maksudena on riigid saanud 38 miljonit eurot, millest Eesti 16 miljonit eurot
Seotud lood
Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrid arutasid täna Tallinnas toimunud mitteametlikul kohtumisel äriühingute rahvusvaheliste maksureeglite uuendamist, et neid saaks edaspidi rakendada ka digitehnoloogiat kasutavate ettevõtete võrdsemal maksustamisel. Ministrid olid üksmeelel, et digimajanduse maksustamisega tuleb kiiresti edasi liikuda ja soovivad ühiste seisukohtadeni jõuda juba ametlikul ministrite kohtumisel detsembris.
Skype’i ühe asutaja, rootslase Niklas Zennströmi riskikapitalifirma Atomico on värskelt lõpetanud raha kaasamise uude riskifondi.
Baltimaade erakapitali fondivalitseja Livonia Partners investeeris koos LHV pensionifondide ja ettevõttega Ambient Sound Investments Leedu ühte juhtivasse kaabeltelevisiooni ja internetiteenuste operaatorisse Cgates.
Apple kinnitas 4. jaanuaril plaani investeerida 1 miljard USA dollarit uude tehnoloogiafondi SoftBank Vision Fund, et rahastada seesuguste tehnoloogiate arendamist, mida Apple saaks tulevikus kasutada.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.