TREND: muutused IT-sektori tööjõuturul – kas “patsiga poisid” kaotavad töö?

„Võrreldes varasemate aastatega vaadatakse IT-d aina rohkem kui teenust, mida on võimalik sisse osta. Ettevõtjad ei taha näiteks tegeleda katkiminevate arvutitega või haigeks jäänud IT-töötajatele asendaja leidmisega,” leiab Telia IT võtmeklientide osakonna juht Andreas Tammik, lisades, et lähitulevikus hakkab IT-tehnikute töö rohkem koonduma „tagaruumidesse” ja kliendiga jäävad suhtlema kliendihaldurid ning IT juhid.

„Majast väljast n-ö sisse toodud IT-konsultantidel kui koostööpartneritel hakkab olema suur roll ettevõtete IT-juhtimises. N-ö outsource’itud tööjõul on mitmekesisem kogemustepagas ja nad oskavad soovitada just konkreetsele ettevõttele sobivaid teenuseid ja lahendusi,“ kirjeldas Tammik.

Tammiku kolleeg, Telia IKT grupi juht Alar Kurvits lisas, et juba täna on side- ning internetiteenused ja IT sisuliselt üks tervik ning lähitulevikus on kogu IT- ja telekommunikatsiooniteenuste käsitlemine muutumas täislahenduseks. „Kui näiteks internetiteenuse pakkuja on ühest, telefoniteenuse pakkuja teisest ja serveri rent üldse kolmandast kohast, siis on tarvis suhelda, uuendada lepinguid ja asju ajada kolme eri osapoolega. Eriti valusalt avaldub see probleemide tekkimisel, mil esiteks peab hakkama välja selgitama probleemi asukohta ja vastutajat ning alles seejärel saab hakata probleemi lahendama. Lisaks tõuseb fookusesse turvalisuse küsimus. IT- ja telekomiettevõte pakub tavaliselt terviklikku teenust ehk teeb esialgu põhjaliku analüüsi ettevõtte hetkeolukorrast, võtab arvesse lähituleviku eesmärke ja muudab seejärel kogu firma IT turvaliseks ning hoiab seda turvalisena,” rääkis Kurvits.

Kindel kulu vs peidetud kulud

Telia ekspertide sõnul on kogu IT-haldamise usaldamisel partneri kätte suureks plussiks see, et ettevõtjad saavad arvestada iga kuu ühe kindla kuluga. „Paljud kliendid ei oska esialgu arvestada IT-haldamise puhul peidetud kuludega. Näiteks on oma serveri ostmisel oluline, kas soovitakse kahe aasta pärast oma äri laiendada ja vajatakse siis suuremat või paremat serverit. Mis saab siis, kui tehas sõltub ühes asukohas olevate serveritest ja need lakkavad töötamast? Samuti ei tea paljud, et serveri vooluga seotud kulu võib olla päris märkimisväärne. Lisaks ka tööjõu asendamise probleem – kui ettevõtte IT-spetsialist peaks haigeks jääma või puhkusele minema, siis tekib IT-haldamisse kohe n-ö auk sisse, mis pärsib kogu ettevõtte igapäevatööd,” tõi välja Tammik.

Kurvitsa sõnul on tööjõuprobleem IT-sektoris avalikkuses korduvalt esile kerkinud. „Asja laiemalt vaadates on siin keskne küsimus, kuidas motiveerida ettevõttes pädevat IT-spetsialisti. Teame, et palgad sektoris on keskmisest kõrgemad, aga IT-spetsialisti ei motiveeri näiteks printeritest paberite väljaaitamine. Ta tahab teha midagi suuremat, kuid tihtilugu ettevõtetes suuri IT-projekte ette ei võeta. Telia-sarnases IT- ja telekommunikatsiooniettevõttes tuleb selliseid projekte kindlasti tihemini ette, samuti on neis rohkem erinevaid tegevusvaldkondi, mistõttu on sellises kohas kergem häid spetsialiste motiveerituna hoida,” lisas Kurvits.

Seega tõdevad Telia IT-eksperdid, et üha rohkem teenuse-keskseks muutuva IT puhul nihkub lähitulevikus koormus pigem ikka nö sisse ostetud spetsialistidele, kui ettevõtete enda poolt palgatud inimestele. See muidugi ei tähenda, et hinnatud spetsialistid jääksid tööta, kuna suurtel IT-ja telekommunikatsiooniettevõtetel on selliste inimeste motiveerimiseks pakkuda palju erinevaid ja väljakutseterohkeid projekte, olgu need siis mõne Euroopa Liidu suursündmuse tarvis võrgu turvamine ja ülesseadmine, modernsete lahenduste loomine klientidele või robotite tarkvara arendamine.