IT-juhi rollist, selle muutumisest, koolitamise vajadusest ja IT-juhi olulisematest kompetentsidest räägib Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori kohusetäitja, IT Kolledži kauaaegne külalisõppejõud, Estonian Business School`i professor Peeter Lorents.
- Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori kohusetäitja, IT Kolledži kauaaegne külalisõppejõud, Estonian Business School`i professor Peeter Lorents. Foto: Erakogu
Kuidas on IT-juhi roll ettevõtetes läbi aastate muutunud? Kuidas teie seda näete, mis on IT-juhi roll ettevõttes tänasel päeval?
Ma arvan, et ega olemuslikult see väga palju ei muutu. Nii, nagu ei muutu ka dirigendi roll orkestris, sest selleks, et oleks muusika, peavad olema need, kes muusikat kirjutavad, peavad olema need, kes seda mängivad erinevates pillirühmades – nii saateansamblis kui soleeriva pilli rollis – ja peab olema ka dirigent, kes seda asja kõike juhib. Orkester on ju tema instrument ning orkestrandid ja dirigent on nagu partnersuhtes. Nad võivad üksikult olla kõik väga toredad, aga selleks, et oleks kooskõla, siis keegi peab seda asja korraldama. IT valdkonnas on täpselt sama lugu, sest on olemas inimesed, kes kirjutavad tarkvara, on olemas inimesed, kes on pillide ehk arvutite kasutajad ja peab olema ka keegi, kes kogu seda asja korraldab. Sellest ei pääse üle ega ümber.
Tule osalema!
IT-juhtimise aastakonverents "IT-juhtimise väljakutsed Eesti ettevõtetes"toimub 23. mail Bliss konverentsikeskuses.
Info ja registreerimine
SIINTäna veel saab esitada ettepanekuid IT-juhtide tunnustamiseks
SIIN
Tõsi, IT-juhtimine on ja jääb selliseks võimsaks valdkonnaks, mis on mõnes mõttes vältimatult teiste kõrval. Kui toome jälle selle paralleeli, siis on jälle muusikud ehk itimehed, on pillid ehk siis arvutid ja riistvara ja on olemas keegi, kes seda ansamblit mängima paneb. Kusjuures, keegi ei ole kellestki tähtsam. Kui võtta pillimängijad ära ja jätta ainult dirigent koos pillidega, siis see ei kõla. Kui võtta pillimeestelt pillid ära, siis võid ju vehkida, aga midagi jälle ei kõla. Kui jätta pillid ja pillimehed ning võtta neilt dirigent ära, siis jälle ei kõla.
Milliseid muudatusi on kaasa toonud olukord, kus IT on oluline kõikides majandusharudes ja räägime hoopis digitaliseerumisest ka nn traditsioonilistes tööstusharudes? Kuidas see on IT-juhtimist mõjutanud?
See on mõnes mõttes olukord, mis oleks aastaid tagasi rohkem ettenägemist väärinud. Kui IT-juhtimine omal ajal erialana tekkis, siis turg küllastus võrdlemisi kiiresti. Kõik arvasid, et nüüd on meil piisavalt IT-juhte ja kus me nad ikka paneme. Õpetus, kui säärane soikus mõneks ajaks. Nüüd on jällegi olukord, kus kõik vaatavad, et kus ma saaks kompetentse IT-juhi. Ei ole niimoodi, et võtad suvalise itimehe ja paned IT-juhiks või võtad suvalise üldjuhi, kes on õppinud näiteks haldusjuhiks – niimoodi ikka ei saa. Need on inimesed, keda peab spetsiaalselt kasvatama, nii nagu kasvatatakse ja koolitatakse näiteks dirigente. Loomulikult alati on erandeid, kus keegi tõuseb orkestrist püsti kui dirigent on haigeks jäänud ja lõpuks keegi juhibki ära. Nii ka mõni itimees võib olla jumala andest täitsa hea juht ja mõni üldjuht, kes ei jaga mitte midagi ei arvutitest ega programmidest tuleb ja juhib väga hästi ära. Need on silmapaistvad erandid, aga neid on.
Aga üldiselt on selle ala inimesi vaja koolitada ja ma arvan, et siin on jälle küsimus, et kes nüüd esimesena taas üles ärkab ja võtab selle asja tegemisele. Omal ajal oli väga hästi see kujunenud välja Estonian Business School’is. Siiamaani need suuremad ja tuumakamad ettevõtted, kus need inimesed on tööl, küsivad et miks te enam ei õpeta. Need olid väga hea ettevalmistusega ja väga hästi balansseeritud. See on nagu muusikute juures dirigendi õpe – nad peavad teadma mingil määral pille, nad peavad teadma kuidas muusikat kirjutatakse ja peavad teadma kuidas seda kõike juhtida. See on nagu kompromiss. Saab näha, mis kool see nüüd üles ärkab ja selle õpetuse jälle kätte võtab.
Millised on IT-juhi kõige olulisemad kompetentsid?
Kahtlemata see on kolmainsus. Nad peavad jagama IT tarkvara ja ka matemaatilist külge mõistlikul määral. Null ei tule kõne allagi. Nad peavad jagama inimeste kohtlemist, et teada kuidas olla hea eestvedaja ning peavad oskama rahade ja plaanidega ümber käia.
Nii nagu dirigendil on vaja ette kujutada seda, milline on muusika ja kuidas seda mängitakse ja sa pead ka olema võimeline neid inimesi, kes mängivad olema võimeline juhtima, on IT-juhil ka ikkagi vaja teada IT valdkonda kui säärast, on vaja tunda riistvara ja tarkvara poolt ja seda kuidas neid inimesi juhtida ehk nende tööd oma valdkonnas korraldada. Veel on oluline see, et nii nagu dirigent peab tajuma kellele sa mida mängid, et sind üldse kuulama tullakse ja kuulama jäädakse, peab IT-juht ära jagama äripoole vajadused ehk aru saama mis ettevõtet sa juhid. Haiglates on ühte sorti IT vajadused, pankades teist sorti ning lennujaamades või logistikas või sadamas on hoopis teistmoodi probleemid. Äripoolt peab jagama. Muidugi on kõikidel äripooltel ühesuguseid vajadusi, aga IT-juhi roll on tajuda täpselt kellele, milliste meestega, mis pillidel, mis muusikat ja mismoodi sa mängid.
Seotud lood
Sarnaselt teistele instituutidele hakkab 1. augustist ka IT Kolledžit juhtima eelkõige akadeemilisi tööülesandeid täitev töötaja. Varasemalt juhtis kolledžit täistööajaga rektor.
Konkurss Aasta Mõjukaim IT-juht 2017 on ellu kutsutud IT-juhi rollis töötavate inimeste tunnustamiseks, kes on oskuslikult ja mõjukalt tegutsenud IT-juhina ja saavutanud oma ametis silmapaistvaid tulemusi või ellu rakendanud innovaatilisi lahendusi.
Turult töötajaid leida on aina keerulisem ja muud ei jää üle, kui võtta kasutusele robotid, rääkis automatiseerimisest ja digitaliseerimisest metallitööstusettevõtte Hyrles tegevjuht Urmo Sisask konverentsil Tööstuse Äriplaan 2017.
Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimehe Gert Jostovi hinnangul on järjepidev õppimine ainus viis, kuidas vähemalt 50 aastat tööjõuturul konkurentsis püsida. Täiskasvanute õppesüsteem Eestis vajab tema sõnul muutust – lisaks töötajale tuleks rohkem motiveerida ka tööandjat õppimist soodustama, näiteks läbi täiendavate maksusoodustuste.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.