IT-juhi kõige raskem ülesanne on ärijuhile idee mahamüümine

Agnes Roos oli nõus Eesti Energia IT-juhiks minema ainult siis, kui saab tippjuhtkonnas vastutava rolli ja võimaluse ettevõtte strateegilistes küsimustes kaasa rääkida. Selle võimaluse ta sai ja võttis endale missiooni muuta Eesti suurim rauaettevõte IT-ettevõtteks.

Kui palju on teil endal kogemust IT-juhina?

Minu IT-juhi staaž algas umbes kümme aastat tagasi, kui Swedbanki IT-juhiks sai Aivo Adamson. Ta oli seal pool aastat olnud, kui pani kaks suurt osakonda kokku – äriarenduse ja IT-arenduse – ja tegi mulle ettepaneku see roll üle võtta. Võtsin selle julguse, sest sain aru, et tegelikult hakatakse tõsist IT-juhti otsima, et ma seni aitan hädast välja. Nii sai minust Swedbank Baltikumi IT-arenduse juht.

Mu taust on Tartu Ülikooli majandusanalüüs ja raamatupidamine, olen numbriteinimene. Pangas olin tootearenduse ja teenuste arenduse peal. See nõuab protsessipõhist mõtlemist, mis on oluline ka ITs.

Kas teie arvates peab IT-juht olema rohkem tehnoloogiajuht või ärijuht?

IT-juht peab aru saama, millised on tehnoloogia võimalused, ja kui ta on IT-juht äriorganisatsioonis, siis ta on IT võimaluste müüja ärile. Aga selleks, et müüa, peab saama aru ka ärist. Pangandusest energeetikasse tulles läks mul esimene aasta äri õppimise peale.

Raskemad hetked minu töös on olnud need, kui ise näed, kust äri võiks IT võimalusi kasutades kasu saada, aga sa ei oska seda veenvalt ärijuhile selgeks teha. Kuniks ärijuhiga ei ole ühist arusaama IT võimalustest, ei tohi ka äriprotsessi ITga muutma minna. Pead tekitama ärijuhis huvi, kuidas tema oma tööd või oma äriprotsessi saab efektiivsemaks teha selle abil, mida sina välja pakud. Eelkõige peab IT-juht olema võimaluste pakkuja ja uute tehnoloogiate tutvustaja. Tihti pean oma inimesi tagasi hoidma, sest niikaua, kuni äripool ei saa aru uutest tehnoloogiatest ja võimalustest, võib see olla raha mitteeesmärgipärane kulutamine. Kui ainult tehnoloogiast ja uutest lahendustest rääkida, ei leia ­auditooriumi, see võib olla peaga vastu seina jooksmine ja äri ei tule kaasa. Väga keeruline võib olla ärijuhile selgitada, kui sa ise äri ei tunne, sest ärijuht on äris alati sinust targem.

Küsimus on ka selles, kuidas sa IT-juhina saad eetriaega, sest äri ütleb üsna kiiresti, meil ITd vaja ei ole. See, et äri hakkaks otsima neid võimalusi, on tippjuhtkonna mõttemalli küsimus.

Kas see on Eesti Energia kogemus?

Ma oskan seda seletada tänu Eesti Energia kogemusele nelja aasta jooksul, sest Hansapank oli oma olemuselt alates esimesest päevast uuendusmeelne. IT võrgutiim oli mingil ajahetkel panga alguses suurem kui laenutiim ja see näitab, kuhu teravik oli pandud. Pangas ei tulnud nii palju selgitada, et IT on võimaluste looja. Tänapäeval ei kujuta ju ka pangateenust ilma ITta ette, aga tootmises võib see nii olla küll.

Kas sellest kogemusest tekkiski ambitsioon teha Eesti Energiast kui rauaettevõttest IT-ettevõte?

Slogan rauaettevõttest IT-ettevõtteks kuulub Eesti Energia juhile Hando Sutterile. See ambitsioon tekkis eelkõige sellest, et meil on tohutult vara – massiivsed tootmisvahendid õli- ja energiatootmises, madalpingevõrgud Elektrilevis ja mujalgi. 

Nüüd on küsimus, kuidas rauas olevat vara efektiivselt tööle panna, mitte lihtsalt osta veel rauda juurde, vaid olemasoleva rauaga teha “väikseid” IT-investeeringud ja panna see targemalt ja efektiivsemalt tööle. Siin on võti just digitaliseerimine.

Tööstuses räägitakse 4.0 ja Eesti Energias ainult 3.5st? Miks? Kas ambitsiooni jäi väheks?

Võib ka nii öelda. Sel momendil, kui otsisime oma programmile nime, tundus Industry 4.0 liiga suur ja hoomamatu. Tänaseks oleme väga hästi oma programmiga arenenud, oleme põlevkivi väärtusketi ettevõtetele ja äriprotsessidele kriitiliselt otsa vaadanud ning leidnud koos ärijuhtidega need kõige enam digitaliseerimist vajavad äriprotsessid. Esimesed pääsukesed on olemas ja selle aasta lõpuks loodame teha suurema läbimurde mitmel rindel.

Eesti Energias on ITs tööl 200 inimest. Seda on päris palju. Kuidas tulete toime IT-inimeste nappusega?

Kui vaadata, et kontsernis on 5800 töötajat ja ainult 200 neist on IT-töötajad, siis võiks rohkem olla. IT-inimeste nappusega on keeruline. Saame neid peibutada sellega, et me teeme väga ägedaid ja pigem suunda näitavaid asju. Suurettevõttes tuleb kohe alguses suurelt mõelda.

Kuidas ettevõte ilma IT-juhita hakkama saab?

Mis tingimustel oleks see võimalik, et IT-teenust ostetakse sisse? IT-juhtimine väikestele firmadele, mis ei ole väga tehnoloogiakesksed – neile see kindlasti sobib. Mina võrdleksin seda raamatupidamisteenuse sisseostmisega. Igaühel ei pea olema IT-juhti, sest kui turusituatsiooni arvestada, siis kas on võimalik saada väga hea täiskohaga IT-juhti, kellel on meeskonnas heal juhul ainult kolm inimest või veelgi vähem. Sellistel juhtudel teenust sisse osta on täiesti OK. 

Suurema ettevõtte ja sellise ettevõtte puhul, mille äriprotsessid on hästi tugevalt seotud IT-lahendustega või tahavad suunduda sinna, siis seda teenust sisse osta on äärmiselt keeruline, sest IT-juhi üks kohustus on lisaks tehnoloogiale tunda ka äri ja seda nn kohakaasluse alusel teha ei saa.

Agnes Roos osaleb 23. mail toimuval IT-juhtimise aastakonverentsil arutlusringis “Millised on IT-juhtide väljakutsed Eesti ettevõtetes?”.

Tutvu programmiga ja registreeru SIIN