Eesti ettevõtjad näevad Soomega koostöö tegemisel suuri võimalusi. Ettevõtjate jaoks on kõige olulisem kahe riigi vaheline IT- ja teadusalane koostöö, mis aitab mõlemal poolel edukalt areneda. Selleks peavad jõupingutusi tegema aga mõlemad riigid.
- BCS juht Ants Sild Foto: Raul Mee
Täna presidendi Soome riigivisiidi raames Tamperes viibinud äridelegatsioon kohtus kohalike ettevõtjatega ning arutati edasise koostöö võimalusi. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse välisinvesteeringute ja ekspordi nõunik Soomes Pilvi Hämäläinen ütles, et Soome on Eesti kõige olulisem majanduspartner nii täna kui ilmselt ka lähimas tulevikus ning äridelegatsiooni visiit aitab leida uusi nurki kahepoolsetes suhetes. „Näeme palju potentsiaali selles, et tulevikus saavad kahe riigi ettevõtted teha ühiseid pakkumisi väljaspool regiooni võitmaks suuri hankeid nii Euroopas kui ka mujal. Oleme mõlemad väga hästi arenenud IT-riigid, kellel on selles osas kõrge maine – koos tegutsedes jõuame kaugemale.“ Ta lisas, et äridelegatsiooni visiit saab loogilise jätku juba järgmisel nädalal, kui mitmed olulised Soome IT-ettevõtted tulevad Eestisse, et uusi partnereid leida.
Eile riigivisiidi raames toimunud Eesti-Soome ärifoorumil rääkis Baltic Computer Systems ASi juhataja Ants Sild, et ka teadusalane koostöö on naaberriikide vahel oluline. Tema sõnul on innovatsioon tänaste ettevõtete ja eriti startup-maailma igapäevane elu. „Õppimine saab ja peab toimuma läbi ettevõtete reaalsete tööprojektide, mis sisaldavad ka Research and Development´i. Sellisel juhul muutuvad ülikoolid tõesti ettevõtete jaoks asendamatuteks partneriteks,“ ütles Sild. „Uus õpikäsitus ehk tööelul baseeruvad õppemeetodid on jõudmas nüüd ka ülikoolidesse. Üks selline on agiilne tarkvaraarendusmetoodika Scrum ja selle edukas kasutamine hariduses Helsinki Business College'is,“ ütles ta. Tema sõnul peaksid Eesti ettevõtjad rohkem selliseid võimalusi ära kasutama.
Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts näeb suurema koostöö vajadust mitte ainult ettevõtete endi vahel ja kindlas valdkonnas, vaid ka riigiasutuste ja esindusorganisatsioonide vahel. „Väga oluline teema on see, kuidas motiveerida suuremale strateegilisele koostööle riigiasutusi ja ettevõtlusorganisatsioone kummalgi pool lahte,“ ütles Palts. Ta selgitas, et tööstusettevõtted teevad juba praegu koostööd ja ekspordivad ühiselt kaugturgudele, kuid laiemas mõttes erialaliitude või esindusorganisatsioonide vahelist strateegilist koostööd napib.
„Kuna Eestis räägitakse juba mõnda aega tööstuspoliitika vajalikkusest, siis oleks ehk kohane küsida, kas Eestil ja Soomel võiks olla mõnes valdkonnas ühised tulevikustrateegiad (või selle osad). Näiteks tööstuse arendamises, transpordis või teaduse erinevates valdkondades,“ ütles Palts.
7.-8. märtsil toimus Eesti Vabariigi presidendi riigivisiit Soome, millest võttis osa ka 42-liikmeline äridelegatsioon. Visiidi käigus toimus lisaks muule ka Eesti-Soome ärifoorum, Tampere Ülikooli külastus ja kahe riigi ettevõtjate networking-üritus. Riigivisiit korraldati koostöös Vabariigi Presidendi Kantselei, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega.
Seotud lood
8. aprillil toimunud kaubanduskoja traditsioonilisel Kevadballil tunnustas koda I, II ja II klassi aumärkidega inimesi, kes on mänginud olulist rolli Eesti ettevõtluskeskkonna kujundamisel ning kelle isiklikke saavutusi ettevõtluses saab seada eeskujuks.
Juhid puutuvad sageli kokku keeruliste võlgnike ja hilinenud maksetega, mis võivad mõjutada rahavoogu ja tekitada stressi. Võlgnikega tegelemine on aeganõudev ja koormav, eriti kui kaasnevad meeldetuletused, vaidlustused ja võlgnike passiivsus.
Infopanga võlaregister aitab aga juhtidel hallata võlgnevusi kiiremini ja lihtsamalt, säästes nii aega kui ka närve.
Hetkel kuum
Tagasi ITuudised esilehele