Nakatunud nutiseadmega liigub Eestis Paide jagu inimesi

Erinevad uuringud näitavad, et kahjuks inimesed nutiturvalisusele suuremat tähelepanu ei pööra, kuigi nutiturvalisus polegi tegelikult midagi muud kui inimeste teadlikkus ja käitumismallid. Tehnilise seadme või muuta väga turvaliseks, kuid selle nõrgimaks lüliks oli, on ja jääb ikkagi kasutaja ehk inimene. Viimastel aastatel on maailmas just nutiseamete vastu suunatud küberkuriteod näidanud hüppelist kasvu.

Põhjus on lihtne – tavakasutajad ja eriti noored ei pööra teemale suuremat tähelepanu.

SK ID Solutionsi juhi Kalev Pihla sõnul ei ole maailm, milles opereerimiseks me oma nutiseadmeid igapäevaselt kasutame, turvaline ega sõbralik koht. “Seal varitsevad ohud on sama reaalsed, kui reede öösel kell kolm Tallinna vanalinnas kodu poole suundudes pätikambast mööduda. Need on ohud, millest me reeglina saame teadlikuks alles siis, kui on juba hilja. Seepärast tuleb panustada ennetusele – regulaarselt hoolitseda oma seadme turvalisuse eest kohe pärast selle ostmist,” selgitas Pihl.

Nokia nutiturvalisuse raporti kohaselt üritati pahalaste poolt 2016. aasta esimeses pooles maailmas nakatada koguni 74% Androidi nutiseadmetest. Kui paljudel juhtudel see õnnestus, pole teada, kuid raporti hinnangul on maailmas nakatunud keskmiselt üks nutiseade 120st. Selle kohaselt võib Eestis igapäevaselt kasutuses olevast ligi miljonist nutiseadmest olla erineva pahavaraga nakatunud ca 8000 seadet. Nii võib Eestis nakatunud seadmege ringi liikuda Paide linna jagu inimesi.

Telia Eesti turvaintsidentide valdkonna juht Aare Kirna rõhutas, et tähelepanu peab pöörama ka paroolide ja salasõnade  kasutamise turvalisusele. Nimelt kasutatakse päris tihti erinevate kontode juures sama kasutajanime ja salasõna.

Küberturvalisusega tegeleva ettevõtte Keeper Security analüüsi kohaselt sattus möödunud aastal häkkerite kasutusse kümme miljonit kasutajakontot ning neist koguni 17 protsendi ehk 1,7 miljoni konto puhul oli kasutatud parooli 123456. Populaarsuselt teine parool oli 123456789. See näitab see, et inimesed on mugavad ning nutiturvalisusele suurt tähelepanu ei pööra.

Kirna paneb nutiseadmete kasutajatele südamele, et äppide paigaldamisel kontrollitaks alati üle, mis õigusi äpp küsib. „Kui näiteks taskulambi äpp tahab saada ligipääsu su kontaktandmetele ja  muule telefoniteabele ning õigust sõnumeid saata, tuleks valida pigem mõni muu äpp."

TNS Emori uuringust selgus, et kuigi teoreetilised teadmised nutiseadmega ümberkäimise osas on Eestis 15-aastaste ja vanemate kasutajate hulgas heal tasemel, siis praktikasse need teadmised sageli ei jõua. Ligi 45% nutiseadmete kasutajatest ei pea erinevaid toiminguid oma seadme kaitsmiseks oluliseks. Kuna reaalseid halbu kogemusi on inimestele vähe, tundub paljudele oht kauge ja abstraktne.

Pihla arvates jagunevad laias laastus turvaaugud kaheks – need, millest on juba avalikult räägitud ja mis on tarkvarauuendustega parandatud ning need, mida veel avalikult teadvustatud ei ole.

Esimestega saab tema sõnul hakkama, kui uuendad oma telefonis tarkvara kohe, kui seda võimalust pakutakse. Teistega aitab hakkama saada terve talupojamõistus:

1) installid rakendusi ainult ametlikust ja kontrollitud keskkonnast,

2) kasutad oma seadmes usaldusväärset turvatarkvara,3) uuendad oma turvatarkvara andmebaasi ja mootorit,4) jätad vajutamata kõik need põnevad lingid, mille usaldusväärsuses kasvõi natuke kahtled,5) lukustad nii oma telefoni ekraani kui ka krüpteerid telefoni sisu.