Euroopa Liidu Komisjon ja Ameerika Ühendriigid leppisid kokku Atlandi-üleste andmete edastamise uues andmekaitseraamistikus, mis sai nimeks Privacy Shield, kuid see ei ole veel jätkuvalt jõustunud, selgitab NJORD advokaat Siiri Kuusik.
- Foto: Siiri Kuusik, Advokaadibüroo NJORD advokaat
Uus reeglistik asendab jõustumisel Safe Harbour raamistikku, mille Euroopa Kohus tunnistas eelmise aasta oktoobris kehtetuks.
Paljud on pingsalt oodanud uusi reegleid, mis reguleeriks andmete edastamist Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel. Uus raamistik kajastab andmete edastamise lubatavuse täitmiseks vajalikke tingimusi, mis on Euroopa Kohtu poolt sätestatud. Näiteks sisaldab raamistik selgeid reegleid järelevalve ja kontrolli kohta, Euroopa äriühingute kohustusi ning USA avaliku võimu kandjate õigust isikuandmetele ligipääsu osas.
EL-USA Privacy Shield
Uue raamistikuga on USA andnud Euroopa Liidule siduvad kinnitused, et ligipääs isikuandmetele on piiratud ning isikuandmete töötlemisel rakendatakse märkimisväärselt tugevdatud kaitsemeetmeid. Seega loob raamistik USA äriühingutele rangemad kohutused Euroopast edastatud isikuandmete töötlemisel.
Lisaks sisaldab raamistik võimalust sundida USA äriühinguid kohustusi täitma ning määrata sealjuures ka sanktsioone, kui nad kohustusi ei täida.
Samuti peaks raamistikust tulenevalt andma USA kinnituse, et Euroopa Liidu kodanike andmeid ei jälgita massiliselt.
Täiendavalt on EL kodanikele tagatud õigus esitada andmekaitsealaseid kaebusi USAs selleks loodavale täiesti uuele ombudsmanile, kes hakkab tegelema EL kodanike poolt esitatud kaebustega,
Euroopa andmekaitsjad on skeptilised
Euroopa andmekaitseinspektor on hiljutises
pressiteates väljendanud seisukohti, et uus raamistik ei taga EL kodanike andmete piisavat kaitset ja vajab veel põhjalikku eeltööd. Sealjuures on andmekaitseinspektor välja toonud ka asjaolu, et uus raamistik ei pruugi vastu pidada Safe Harbouri kehtetuks tunnistamiseni viinud kohtupoolsele kontrollile. Safe Harbouriga juhtunut arvestades viiks see aga varem või hiljem raamistiku kehtetuks tunnistamiseni ning andmete õiguspärane ja turvaline edastamine oleks taaskord küsimuse all.
Ka Artikkel 29 nimeline andmekaitse töögrupp on oma põhjalikus
arvamuses väljendanud muret, et USA võimud koguvad siiski massiliselt ja valimatult EL kodanike andmeid ning andmete edastamisel ei ole tagatud andmekaitse põhimõtete järgimine.
Millal jõustub?
Käesolevaks hetkeks on raamistiku lõpliku teksti sõlmimine suuresti poliitiline küsimus, kuid seda otsust mõjutavad ka Euroopa andmekaitseinspektori ja Artikkel 29 nimelise töögrupi seisukohad. Kuna USA Kongress on vastu võtnud õiguskaitseseaduse, mille president Obama 24. veebruaril allkirjastas ning mis loob eeldused raamistiku lõpliku teksti sõlmimiseks, peaks Euroopa Komisjon tegema ettepaneku ka EL poolseks raamistiku allkirjastamiseks. Seejärel peab raamistiku sõlmimise osas nõusoleku andma Euroopa Parlament ning siis saab Euroopa Komisjon alles vastu võtta sõlmimiseks vajaliku otsuse. Kuna Euroopa andmekaitsjad on asunud aga uue raamistiku vastu võitlema, leides, et sellel on suuri puudujääke, ei ole selge, millal täpselt jõustub raamistik, mis võimaldaks andmete Atlandi-ülest edastamist.
Siiri Kuusik
Seotud lood
Käesolevast 1. juulist 2016 jõustus Euroopa Liidu määrus e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul (eIDAS määrus). Määrus tõi kaasa mitmeid muudatusi.
E-kaupmees võiks keskenduda kliendiandmete kogumise asemel ühele lihtsalt põhitõele – käibe suurendamise peale ja lähtuma peaks andmekaitse minimaalsuse põhimõttest, kirjutab Andmekaitse Inspektsiooni IT-nõunik Urmo Parm teemaveebis kaubandus.ee
.
Kuigi järjest enam ettevõtteid usaldab oma andmed pilveteenuste osutajatele, on arvukalt ka kahtlejaid, kes on mures pilveteenuste turvalisuse pärast, kirjutab 8. veebruaril Äripäeva ITuudiste ja KPMG koostöös toimuval andmakaitse seminaril ettekandega esinev Laura Saks.
Blokiahela tehnoloogial baseeruva võrgustiku olulisim usaldatavuskriteerium on läbipaistvus ja võrgustikus toimunud tehingute avalikkus, kuid privaatsusvajadus
võib selle postiiivseid omadusi vähendada, kirjutab NJORD advokaadibüroo advokaat ja Tartu Ülikooli doktorant Anne Veerpalu.
Arrow Enterprise Computing Solutions, üks nimekamaid IT-lahenduste distribuutoreid Baltikumis, korraldab konverentsi
Five Years Out, mis toob lavalaudadele maailma juhtivad tehnoloogiahiiud, nagu Microsoft, Netapp, IBM, Oracle ja paljud teised. Ettevõtte Baltikumi ärijuht jagab, millele IT-maailmas pilk pöörata.