RIKSile kuuluvas hoones avati Eesti ja kogu Tele2 grupi moodsaim tehnokeskus

Tallinnas aadressil Ädala 4f asuvast uuest keskusest hakkab läbi jooksma enam kui poole miljoni eestlase kõne- ning andmesideliiklus. Tele2 Eesti tegevjuhi Argo Virkebau sõnul on uus võrgusüda aga nii võimekas, et sealt võiks teoreetiliselt läbi lasta kogu Tele2 üheksa tegevusriigi klientide kõned ja interneti.

Virkebau kinnitusel investeeris Tele2 tipptasemel tehnokeskusesse 1,3 miljonit eurot ning otsustas tuumikvõrgu kolida Jõe tänava peamajast RIKS-i majja, kuna tegu on Eesti kõige turvatuima hoonega.

“Tele2 pakub elutähtsat teenust, millega kaasneb suur vastutus, seepärast oli meie keskjaama asukoha puhul esmatähtsateks kriteeriumiteks ülikõrged turvastandardid ja riigi parimad välisühendused,” ütles Virkebau ja tõi välja, et RIKS-i hoonet turvab ööpäevaringne valve, hoone on varustatud võimsate elektri- ja andmesideühendustega ning päästjatega kehtivad erikokkulepped.

Tehnokeskuse avamisel kinnitas RIKSi juhataja Laur Lemendik, et Tele2 andmekeskus on sideoperaatorite tuumikvõrkude poole pealt kõige ajakohasem. „Kõik Tele2 kliendid võivad olla kindlad, et nende võrguoperaator on kõige moodsama raadiovõrguga Eestis ja nüüd ka tuumvõrgu pool ja andmekeskus on suurepärane,“ lisas Lemendik.  

Tele2 tegi RIKSi hoonesse kolimisel Lemendiku sõnul investeeringuid elektrivarustuskindluse parandamises mahus 300 000 eurot. Selle märkimisväärse panuse eest ja hea koostöö eest avaliku sektoriga pälvis Tele2 suured tänusõnad. „Oma igapäevatöö kõrvalt klientide teenindamisel panustas Tele2 Eesti riigi siseturvalisuse tagamisse. Kriitiline side Eestis tugineb koostööle operaatoritega ja Tele2 on aasta-aastalt suurendanud oma panust,“ lausus Lemendik.

Majaperemehena turvalisust kommenteerides sõnas RIKSi juhataja, et andmekeskus on ette nähtud avaliku sektori ja riigi elutähtsate asutuste teenindamiseks. Seetõttu kõik ei ole sellesse hoonesse  oodatud ja need, kes selles majas oma teenuseid teostavad, saavad ka olla kindlad, et juhuslikke sündmuseid selles toimuda ei saa. Hoone on ajalooliselt teeninud ka KGBd sidekeskusena. Projekteeritud on see hoone 73ndal aastal ja valminud 82. aastal. Olles rajatud spetsiaalse sidekeskusena, on selles majas olemas erilised taristuelemendid - nii magistraalside kui elektrivarustuskindlus. „Turvalisust me ei eksponeeri, kuid sellele pöörame me päev päevalt rohkem tähelepanu, sest maailm on muutumises ja me peame sellega kaasas käima,“ selgitas Lemendik.

 „Tehnika lahtiharutamine peamajast ja kolimine uude asukohta nii, et klientidele oleks samal ajal tagatud tõrgeteta teenus, oli tohutult mahukas töö, ent nüüd võin kindlalt öelda, et meie keskjaam on kogu Tele2 grupi moodsaim,“ kinnitas Virkebau.

Tele2 Eesti võrguhalduse juhi Kert Everti kinnitusel kasutas ettevõte uues tehnokeskuses kõige uuemaid ning kvaliteetsemaid süsteeme veekindlatest topeltlagedest ja tõstetud põrandatest ülivõimsate jahutusseadmeteni, et muuta võimaliku kahju oht klientidele minimaalseks. Enne avamist testiti kõiki süsteeme Everti sõnul viimse piirini, et olla veendunud nende töökindluses.

“Meie seadmeruumi jõuab elektritoide mitmest sõltumatust elektrialajaamast, mis on dubleeritud generaatoritega. Võimalike voolukatkestuste puhuks on kohapeal ka 2,3 tonni kaaluv UPS ehk puhvertoiteallikas,” rääkis Evert.

Tehnokeskuse maailmatasemel monitooringulahendus mõõdab paarisekundilise intervalliga serveripargi temperatuuri, seadmeruumi õhukvaliteeti ja niiskust ning muid olulisi näitajaid. Iga kõrvalekalde tekkimisel jõuab info juba ennetavalt juhtimiskeskusesse.

Everti sõnul võimaldab maailma tipptootjatelt tellitud kulusäästlike seadmete, ennekõike vabajahutust võimaldava targa täppiskonditsioneeri kasutamine hoida võrreldes senisega kokku 70 protsenti elektrienergiat.

Tele2 uus tehnokeskus

suudab korraga teenindada 16 miljonit kõne- või andmesidekasutajat45 000 üheaegset tunnipikkust kõnet1,7 miljonit samaaegselt valitud väljuvat kõnetVõimaldab kasutada piiramatut hulka andmesidemahtuAndmeside välisühenduse kiirus on 9,6 Tb/sek, sama edastuskiirusega on nt ka Tallinn-Frankfurt fiiberoptiline andmesidetrassInvesteering: 1,3 miljonit eurot40 serverikappi, igaüks mahutab 42 serverit