Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti sai küberhädaolukorra lahendamise plaani
"Internetikeskkonnast lähtuvad ohud ja rünnakud on täna juba sama reaalsed kui füüsilises maailmas. Et digitaalsetest teenustest võib sõltuda ka inimeste elu ja tervis, siis peab riik olema valmis nende toimepidevust kaitsma. Mudel, kuidas probleeme lahendada, testiti ära ka üleriigilisel õppusel KüberSIIL 2015 ja selle tarkuse nüüd kasutusse võtamegi," lausus majandus- ja taristuminister Kristen Michal.
Ulatusliku küberintsidendi tõttu võib sattuda ohtu paljude inimeste elu või tervis, katkeda osaliselt või täielikult elutähtsa teenuse osutamine või tekkida suur keskkonna- või varaline kahju.
Riigiülene koordinatsioonitasand
Olulisemaks muudatuseks võrreldes varasemalt kehtinud plaaniga on riigiülese koordinatsioonitasandi ning selle ülesannete piiritlemine. Küberhädaolukorra lahendamise plaan annab Riigi Infosüsteemi Ametile koordinatsioonimudeli olukorra lahendamiseks. Ulatusliku küberintsidendi korral moodustab amet operatiivstaabi, kuhu kuuluvad riigiasutuste ja teenusepakkujate esindajad. Selline juhtimismudel tagab kiirema infoliikumise, võimaldab kaasata täiendavaid ressursse ning laiendada hädaolukorda lahendavate asutuste õigusi.
Ulatuslikuks küberintsidendiks valmisoleku tagab Riigi Infosüsteemi Amet oma igapäevaste põhiülesannetega: intsidentide ennetamise, intsidentideks valmisoleku planeerimise ja nende lahendamise koordineerimisega. Lisaks sellele on välja töötatud laiem hädaolukorra lahendamise plaan juhuks, kui on vaja ulatuslikumalt kaasata teisi ametkondi ning nende töökorraldust koordineerida.
Seotud lood
20. oktoobril toimus kinos Kosmos IMAX tehnoloogiakonverents, kus räägiti küberturvalisusest, koostöölahendustest ja asjade internetist kiiresti arenevas digitaalses maailmas. Cisco TALOS IT-turvaspetsialist Holger Unterbrink jagas ettevõtjatele soovitusi küberkurjategijate rünnete vastu.
Elektrilevi liitus Hollandis paikneva Euroopa küberturbe võrgustikuga ENCS, mis koondab oskusteavet ning arendab vajalikke standardeid ja lahendusi elutähtsa taristu tuvalisuse tagamiseks. ENCSi liikmed on Hollandi, Saksamaa, Portugali, Austria ja teiste riikide ettevõtted, mis pakuvad võrguteenust rohkem kui 40 miljonile Euroopa majapidamisele.
Välisminister Marina Kaljurand võttis eile, 29. augustil riikliku eksperdina osa New Yorgis toimuvast kõrgetasemelisest ÜRO küberekspertide rühma nõupidamisest, milles arutleti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimaluste üle rahvusvahelise õiguse ning julgeoleku kontekstis. Kaljurand rõhutas kohtumisel Eesti ja teiste riikide rolli IKT alaste kogemuste jagamisel.
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse SMIT infoturbe osakonna juhataja Tiit Hallase sõnul tuleb töösturitel küberohtude vältimiseks need kaardistada, hinnata tagajärgi ja töötada välja maandusmeetmed.
Eesti IT-sektoris on pilvetehnoloogiate kasutuselevõtt kasvanud viimastel aastatel märkimisväärselt, kuid paljud organisatsioonid seisavad silmitsi suurte infrastruktuuriliste muudatuste vajadusega. Üheks oluliseks sammuks selles arengus on andmebaaside migratsioon pilvepõhisele platvormile, näiteks Azure'i pilve. Õnneks on märgata trendi, mille kohaselt näevad kohalikud IT-juhid seda protsessi mitte ainult tehnilise muudatusena, vaid võimalusena suurendada organisatsiooni paindlikkust, turvalisust ja innovatsiooni.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi ITuudised esilehele