Millised on loogilised ja vajalikud sammud e-residentsuse potentsiaali avamiseks?

Jürgeni sõnul on viimane aeg uus regulatsioon vastu võtta, et soodustada uuenduslike ärivõimaluste teke ja tagada ettevõtluskeskkonna areng. „Eesti ei muutu offshore-riigiks selle läbi, et seadus selgesõnaliselt lubab Eestis registreeritud äriühingut juhtida välismaalt. Riskikohad, millele justiitsministeeriumis välja töötatud äriseadustiku muutmise eelnõuga seoses on viidatud – variisikute kasutamine, maksudest ja muudest kohustustest kõrvalehoidmine, rahapesu jm ei ole tingitud sellest, et äriühingu juhatusel lubatakse tegutseda Eestist väljaspool. Sarnaseid olukordi tuleb ette ka äriühingutega, mille juhatuse liikmete elukoht on Eesti,“ selgitas Jürgen.

Ta lisas, et diskussioonis äriseadustiku muudatuste üle on esile tõusnud mure, et Eestis on majanduskuritegude võitlemise võimekus nõrk, registripidaja reageerib ettevõtja kohustustele rikkumisele aeglaselt jne. Järelikult peaks riik tagama arengusammu ka nendes valdkondades, kaasajastades maksejõuetusõigust, parandades järelevalvet ja reageerides rikkumistele resoluutsemalt.

„Et e-residentide loodud äriühing saaks Eestis äri teha, on üldiselt vajalik pangakonto olemasolu. Siseministeeriumis väljatöötatud seaduseelnõu, mis võimaldab avada pangakontot eemalt infotehnoloogilisi vahendeid kasutades, seab isikutuvastusele senisest veelgi rangemad tingimused ja aitab kindlasti vältida nn rahvusvaheliste sullerite äritegemist Eestis,“ ütles Jürgen. Tema sõnul peavad distantsilt konto avamise korral pangad rakendama täiendavaid tugevdatud hoolsusmeetmeid, tegema ärisuhte täiendavat seiret ning igakuistele lubatud maksetele on seatud piirid, mis ei anna võimalust suuremahulisele petturlusele ega rahapesule.

Veel mitu sammu

Vandeadvokaat toob ka välja, et lisaks juba ettevalmistatud seaduseelnõude vastuvõtmisele saaks teha veel mitu sammu, et luua Eestis tõeliselt avatud ja ettevõtjasõbralik majanduskeskkond. Alustades kasvõi sellest, et dokumente äriregistrile võiks esitada ka inglise keeles ning riigilõivu äriregistri toimingutelt saaks tasuda pangalingi kaudu. Ka äriregistri ettevõtjaportaali saaks muuta oluliselt kasutajasõbralikumaks ja arusaadavamaks. Selliste lihtsustavate lahenduste loomine ei pea jääma pelgalt riigi ülesandeks, sest siin on potentsiaalseid ärivõimalusi ka ettevõtjaile, kes pakuvad teenuseid digi-ID baasil.

GLIMSTEDT on täisteenust pakkuvad advokaadibüroo, kus töötab kokku üle 250 juristi-advokaadi Tallinnas, Riias, Vilniuses ja erinevates Rootsi linnades. Kohalolu kõikides Balti riikides võimaldab edukalt hallata suuremahulisi riikideiüleseid projekte. Ettevõte keskendub julgetele ja uuenduslikele õigusalastele lahendustele, luues uusi ärivõimalusi.