Kas IT-spetsialisti amet kaob ajalukku?

Kas IT-spetsialistidel ettevõtetes on tulevikku? On neil piisavalt tegevust? Varem oli IT-spetsialistidel ettevõtetes kindel roll, palju oli tööd printeritega, serveritega ning erinevate arvutiprogrammidega, mis vajasid pidevalt hoolt. Lisaks pidid nad pakkuma ka kasutajatuge. Tänapäeval on IT muutunud standardseks, palju ostetakse IT-teenuseid erinevatelt teenusepakkujatelt sisse ja see tekitab küsimuse, kas IT-spetsialiste ettevõtetesse on vaja ja kas neile jagub praegu ja tulevikus tööd. Intrigeerivat teemat arutasid Kuku saates Restart Tarmo Kärsna Teliast ja saatejuhid Henrik Roonemaa ning Hans Lõugas.

Muutused IT-maastikul

Saate alguses tõdes Tarmo Kärsna, et võrreldes umbes 10 aasta taguse ajaga on IT-maastikul toimunud tõesti palju muudatusi. Süsteemid on läinud töökindlamaks, neid on standardiseeritud, mis kokkuvõttes tähendab seda, et tõrkeid on vähe ning ettevõtete IT-osakonnad on oluliselt väiksemad. „Võib öelda, et tänapäeval ettevõtetes, kus IT-l on suur roll mõeldakse üha enam IT-teenuse sisseostmisele, sest nii on võimalik keskenduda rohkem oma põhitegevusele ja saab kulusid kokku hoida. Ettevõtetes, kus IT roll pole nii suur, kasutatakse palju veebipõhiseid IT-lahendusi või siis mitte nii keerukaid lahendusi, mille haldamisega saavad ka nö tavainimesed hakkama. Näiteks tehakse veebipõhistel platvormidel e-poode, kodulehti jne. Ehk siis, kõik sõltub ettevõtte spetsiifikast,“ ütles Tarmo Kärsna.

IT-teenuste sisseostmine

Saates räägiti sellest, et maailmas kogub IT-teenuse sisseostmine juba mõnda aega populaarsust. Teerajajad selles vallas on suured ja väga suured ettevõtted. Näiteks 65 000 töökohaga Volvo ostab kogu IT-halduse sisse. Sellise koguse töökohtade haldus vajab aga väga palju IT-administraatoreid. Saates osalejad tõdesid, et IT-spetsialistide töö ei kao kusagile, vaid  nö tavaettevõtete IT-spetsialistid leiavad kindlasti tööd IT-firmades.

IT-teenuse sisseostmise plusse ja miinuseid arutleti ka laiemalt, kuid ühiselt leiti, et kõige suurem pluss on kindlasti see, et ettevõte ei pea tegema suuri investeeringuid IT-taristusse.

Tarmo Kärsna tutvustas ka Telia IT-taristu üleostmise võimalust. „Lühidalt kirjeldades tähendab see seda, et kui ettevõte leiab, et ei soovi enam ise oma IT-ga tegeleda, on ettevõttel võimalik oma riist- ja tarkvara jääkväärtusega Teliale maha müüa ja kogu IT-haldus Teliale üle anda.  IT-haldust teostab Telia enamasti kaughalduse teel ja vajadusel tulevad tehnikud ka ettevõttesse kohale. Ettevõtted, kellel on 10 või enamat serverit, tasuks IT-taristu välja müümist ja kaughalduse kasutust kulude kokkuhoiu ja efektiivuse mõttes kindlasti kaaluda,“ rääkis Kärsna.

Turvalisus ja andmete lekkimise oht

Arutleti ka turvalisuse ja andmete lekke ohu teemat. Alati, kui teine ettevõte haldab IT-d, kerkib üles küsimus, kas see on turvaline ja kas andmed ei leki. Tarmo Kärsna selgitas, et näiteks Telia hoiab klientide andmeid ülimalt turvalistes serverikeskustes. Kõik andmed on dubleeritud ning füüsiliselt paiknevad serverikeskused erinevates hoonetes. See on vajalik selleks, et kui ühe hoone või selle ühendusega peaks midagi juhtuma (näiteks tulekahju), siis on teistes kohtades kõik andmed alles ja ettevõtte tavapärane töö saab jätkuda. Lisaks, serverikeskustesse pääseb ligi vaid väga piiratud hulk inimesi. Nendeks peamiselt on IT-tehnikud, kes käivad serveritele hooldust tegemas. Ligipääsu omavatele isikutele on tehtud väga range taustakontroll. Kui võrrelda andmete hoidmist Telia serverites või ettevõtte nö koduserveris, siis võib öelda, et Telia serverites on andmed  rohkem kaitstud kui tavalistes serverites.

Saadet Restart saab järelkuulata siit.

Telia Eesti praktilisest kogemusest turvalise pilve ja IKT äri loomisel räägib 8. märtsil toimuval Pilvekonverentsil Andre Visse. 

Soovin tutvuda lähemalt ja registreeruda konverentsile! 

Veel kuni 26.02 päeva lõpuni saab registreerumisel kasutada sooduskoodi "aastapäev". Riigi sünnipäeva puhul on erihind 249 eurot+km.

 

Autor: Ingrid Piirsalu