Alates 2006. aastast on Baltimaade iduettevõtted kaasanud kokku ca 462 miljonit eurot, millest Eesti idufirmadele on tulnud 262,4 miljonit, Leedu idudele 101,6 ja Läti idudele 97,7 miljonit eurot.
- Baltimaade idufirmadest on Eesti idud kaasanud enim investeeringuid.
Kui Eestis, Lätis ja Leedus on kokku 826 idufirmat, siis tervelt 406 nendest on Eesti idud.
Investeeringuid kaasanud iduettevõtete arv annab hea hinnangu, millise riigi ettevõtetel on ärilist potensiaali. 2014. aasta oli nii investeeringute arvu kui ka mahu poolest aegade edukaim. Baltimaades kokku kaasasid rahastuse 102 iduettevõtet, kellest 41 olid Lätist, 38 Eestist ning 23 Leedust.
Vaadates summasid, siis alates 2006. aastast on Baltimaade iduettevõtted kaasanud kokku ca 462 miljonit eurot, millest suur osa, 174 miljonit, eelmisel aastal. Eesti iduettevõtetele on sellest tulnud 262,4 miljonit, Leedu idudele 101,6 ja Läti idudele 97,7 miljonit eurot.
- Investeeringute maht iduettevõtetesse Balti riikides. Allikas: arcticstartup.com
Huvitav tähelepanek on ka see, et üle poole investeeringutest ehk 233,8 miljonit eurot on kaasanud TOP 6 iduettevõtet:
Transferwise ja
AdCash Eestist,
BitFury Lätist ja
YPlan,
GetJar ja
Vinted Leedust.
- Enim raha kaasanud 10 Eesti iduettevõtet. Allikas: arcticstartup.com
Kui vaadata iduettevõtetes hõivatud inimesi, siis Eestis on see näitaja 1,6 inimest iga 1000 elaniku kohta. Ehk siis iduettevõtetes töötab Eestis 2154 inimest, mis on Läti ja Leedu 450 inimesega võrreldes kõige suurem hõivatus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti IT-sektoris on pilvetehnoloogiate kasutuselevõtt kasvanud viimastel aastatel märkimisväärselt, kuid paljud organisatsioonid seisavad silmitsi suurte infrastruktuuriliste muudatuste vajadusega. Üheks oluliseks sammuks selles arengus on andmebaaside migratsioon pilvepõhisele platvormile, näiteks Azure'i pilve. Õnneks on märgata trendi, mille kohaselt näevad kohalikud IT-juhid seda protsessi mitte ainult tehnilise muudatusena, vaid võimalusena suurendada organisatsiooni paindlikkust, turvalisust ja innovatsiooni.