Kui Skype töötab ainult 3G, 4G või Wifi võrgus, siis Nanu on ainus rakendus, mis töötab ka 2G ja küllastunud 3G levialas, kus asub 70% maailma rahvastikust, ütles ITuudistele 20. oktoobril toimuval IKT Aastakonverentsil 2015 esinev Gentay Communications & Nanu asutaja Martin Nygate.
Ajakiri Singapore Business Review valis Martin Nygate asutatud Gentay Communicationsi Singapuri TOP 5 Hottest Startups 2015 hulka. Ettevõte sai investoritelt kevadel 3 miljoni euro suuruse rahasüsti. Gentay Communicationsi toode on Nanu, mis pakub tasuta VoIP kõnesid 2G mobiilivõrkudes.
Järgneb intervjuu Martin Nygate-ga.
Oled ilmselt kuulnud, et Eesti on Skype`i kodumaa. Sinu toode Nanu on Skype`le väga sarnane. Räägi palun Nanust pisut lähemalt?
Rakendused nagu Skype, Viber ja WhatsApp on nii funktsioonilt kui disainilt väga sarnased. Skype ületas esimesena ühe miljardi kasutaja barjääri. Selle miljardi moodustavad kasutajad, kes on harjunud kiire netiühendusega ja orienteeruvad arvutikeskkonnas hästi. Meie erineme kahel viisil:
Oleme välja töötanud täiesti uue viisi kõnede ülekandeks. Tulemuseks – 80% väiksem koormus ülekandekiirusele. Skype ja Viber töötavad ainult 3G, 4G või Wifi võrgus. 70% maailmast asub 2G või küllastunud 3G levialas. Nanu on hetkel ainus rakendus, mis töötab igas keskkonnas.
Nanu tulu tuleb reklaamist, mitte kasutajate makstud kõnetasudest. Oletame, et saad sõbralt Nanu kaudu kõne. Vahetult enne kõne algust kuuled teadet: "Selle kõne toob Teieni McDonald’s." Reklaamist saadud tulu võimaldab Nanul pakkuda tasuta landline ja mobiilikõnesid üle maailma. Sisuliselt pakume tasuta Skype`i teenust.
Väidad, et VoIP kõnesid on võimalik ka 2G võrgus teha. Kuidas on lood kõnekvaliteediga? Skype`il on isegi ülikiires Eesti võrgus raskusi...
Kvaliteet ei ole meie sihtrühma jaoks esmane mure. Kvaliteet puudutab Skypei esimest miljardit kasutajat. Meie sihime sellest järgmist. Need inimesed elavad piirkondades nagu Indoneesia ja Hiina, kus on isegi mobiiliühendus vilets. Nanu sihtrühma jaoks on hind kõige tähtsam. Meie rakendus on tasuta ja kõnekvaliteet pea sama, mis mobiilikõnede puhul.
Kui suur teie kasutajabaas tänaseks on?
Lansseerisime BETA versiooni möödunud aasta septembris. Tänaseks on kasutajaid 2,3 miljonit (neist 1,6 Indiast). Nanut kasutatakse 211 erinevas riigis. Juba septembris jõuab kasutajateni 2.0 versioon. Oleme aasta jooksul väga palju õppinud, putitanud ja muutnud. Selgus, et kasutajaliides peab arengumaade jaoks veelgi lihtsam olema.
Millised on suurimad erinevused Lääne ja Aasia start-up maastiku vahel?
Esiteks ei maksa unustada, et 2/3 maailma rahvastikust paikneb Aasias. Aasia turg kätkeb endas suurt potentsiaali.
IT ja start-upi ökosüsteem on Aasias tõesti pisut erinev Euroopast ja Silicon Valleyst. Domineerivad pisikesed tegijad ja just neile läheb enamik riiklikest toetustest. Suuri investeeringuid nõudvad start-upid on viimasel ajal raskustes. Õnneks on valitsused aktiivselt toeks.
Kuid ka siin on regionaalsed erinevused. Hiina suunab toetused enamasti oma riigi sisse. Indias ja Singapuris on ka välismaalastel perspektiivi. Singapuri idufirmade ökosüsteem on üle võetud Iisraelist. Valitsus investeerib inkubaatoritesse, mis omakorda aitavad idufirmadel kasvada.
Kas ka Lääne start-up`idel on lootust Singapuri valitsuselt abi saada?
Kindlasti! Singapur üritab aktiivselt välismaa ajusid üle meelitada. Kuid probleem ei seisne mitte rahalises toetuses, vaid tööjõu puuduses. Tööhõive on 98%! Lisaks on Singapuri tööturg naaberriikidest voolava odava tööjõu kartuses üsna suletud.
Start-up`ga on Singapuris kerge algust teha, kuid kasvada on pea võimatu, sest tööjõukulud on väga suured. Paljud ettevõtted (kaasa arvatud me ise) avavad harukontoreid teistes Aasia riikides, kus on kordades odavam ja kergem leida andekaid insenere.
Näiteks praegugi, seda intervjuud andes – te helistate minu Singapuri kontori numbril, aga see suunab kõne edasi Filipiinidele Cebusse, kus on tänaseks meie suurim arenduskeskus.
Martin Nygate esineb
20. oktoobril IKT Aastakonverentsil 2015 ning räägib läbi enda kogemuse, mida on Eesti IKT sektoril Aasia idufirmadelt õppida..
Vaata täpsemat kava allpool ning registreeru
SIIN
PÄEVAKAVA08.45 – 09.20 Registreerimine ja hommikukohv
09.20 - 09.30 Moderaatori avasõnad, sissejuhatus ja päevakava tutvustus
09.30 – 10.30 Äripäeva IKT TOP võitjate väljakuulutamine ja autasustamine.Vestlusring TOPi võitjatega, vestlust juhib Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel
10.30 – 12.00 Eesti IKT sektori tervis: Ülevaateuuring ja analüüs.
Uuringu eesmärk on IKT ettevõtete majandusnäitajate pikaajalist trendi analüüsides välja selgitada Eesti IKT sektori olukord (tervis). Raportit ilmestavad videointervjuud IKT sektori arvamusliidritega.Uuring otsib vastuseid järgmistele küsimustele:- Millised on IKT sektoris peamised kasvuallikad?- Millised on IKT sektori peamised probleemid/väljakutsed?- Milline on IKT sektori kasumlikkuse trend viimaste aastate jooksul?- Milline on Eesti IKT sektori tervis?
Uuringut kommenteerib Eesti IKT juhtide vestlusring (esinejad kinnitamisel)
12.00 – 13.00 LÕUNA
13.00 – 14.00 Tehnoloogia kui ettevõtete kasvu peamine mootor. Maailma edukate ettevõtete näited. (inglise keeles) (Belgia) (inglise keeles) (Singapur)
McKinsey & Company direktor ja seeniorpartner Jacques Bughin
14.00 – 15.00 „Aasia Skype“ case study: Mida on Eesti IKT sektoril õppida Aasia idufirmadelt?
Gentay Communications & Nanu asutaja ja tegevjuht Martin Nygate
15.00 – 15.30 KOHVIPAUS
15.30 – 16.15 Ettevõtete tippjuhtide vestlusring: Kuidas IKT spetsialistid saavad aidata ettevõtetel kasvada?Ragn Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna(teised esinejad kinnitamisel)
Inbanki juhatuse esimees Priit Põldoja
16.15 – 17.00 Piiriülene IT äri ja Eesti IKT ettevõtjate võimalused maailmas. Ühtne EU digital economy (esinejad kinnitamisel)
17.00 Konverentsi lõpetamine
Seotud lood
20. oktoobril toimub IKT Aastakonverents 2015, kuhu on ennast kirja pannud juba üle 60 osaleja. Laval on 12 oma ala asjatundjat, kes jagavad enda kogemusi äri kasvatamisel.
Kujuta ette, et sinu ettevõte on nagu maja, mis peab vastu vihmale, tormile ja ajahambale. Selle tugevus sõltub vundamendist, kandvatest seintest ja katusest. Kui mõni neist pole paigas, võib maja muutuda ebastabiilseks.