Integreeritud tehnoloogialahenduste fookusesse tõstmine võiks olla suurepärane teema Andrus Ansipile, praegusele Euroopa Komisjoni digitaalturu asepresidendile. Seda võiks teha Euroopa IT-pealinna initsiatiiviga, kirjutab Net Group OÜ tegevjuht Priit Kongo.
Euroopa IT-pealinna initsiatiiv võiks olla infotehnoloogia ja muu inseneriteaduse „sulatusahju“ narratiiv, mis sümboliseerib uut mõtteviisi ja uute lahendusteni püüdlemist läbi info- ja muu tehnoloogia integreerimise. Et hakkama saada, tuleb tarkvaraprojekte lahendada inimestest ja ümbritsevast lähtuvalt, mitte ainult tehnoloogiast. Nii tekib täiesti uus kvaliteet, millel on potentsiaali olla teerajajaks ning elu arendajaks.
Hea näide sellest on Tesla elektriauto. Leiutaja Elon Musk teeb seda teadlikult – ta sulatab kokku eri tehnoloogiaid, mille tulemuseks on uus tase ja kvaliteet.
Eesti kogemus eduka IT-riigina on pannud eestlastele vastutuse olla mõtteviisilt ja tegudelt suurem ning vaadata tulevikku. Täna on Eestil vaja uusi pikaajalisi eesmärke maailmas enda koha teadvustamiseks. Eduka Eesti tulevik maailmas baseerub inseneriteadustel. Ingliskeelne akronüüm STEM (Science, Technology, Engineering, Mathematics) kajastab hästi just neid valdkondi, kus tuleb ennast arendada, et saavutada rahvusvahelist edu.
Eestil on hea võimalus esitada Euroopale (ja ka endale) uus väljakutse. Euroopa IT-pealinna narratiiv sobiks selleks suurepäraselt. Läbiva põhimõttena võiks defineerida, et valitud linn peab olema näidanud ennast väga heast küljest interdistsiplinaarsete IT- ja tehnoloogialahenduste elluviija ja kasutajana.
Sarnaselt Euroopa kultuuripealinna staatusele saaks Euroopa IT-pealinn näidata oma saavutusi integreeritud tehnoloogiaprojektide arendamises.
Seniks on Euroopa IT-pealinn alles idee, kuid miks ei võiks olla esimene nominent meie pealinn. Kas või juba sellepärast, et Tallinnas arendati ja võeti esmakordselt kasutusse Taxify, täna üle maailma kasutatav taksoäpp.
Seotud lood
Kujuta ette, et sinu ettevõte on nagu maja, mis peab vastu vihmale, tormile ja ajahambale. Selle tugevus sõltub vundamendist, kandvatest seintest ja katusest. Kui mõni neist pole paigas, võib maja muutuda ebastabiilseks.