Ansip avalikustas Euroopa ühtse digituru plaani

„See ei ole finiš, see on alles algus,“ ütles Ansip, kutsudes liikmesriike üles esitatud ettepanekuid ellu viima. Edu märgina nentis Ansip, et komisjoni volinikud pidasid oma esimese n-ö paberiteta istungi.

Strateegia seisab kolmel sambal, mis omakoda jagunevad kokku 16 meetmeks, mis on kavas ellu viia 2016. aasta lõpuks.

Kolm alussammast on esmalt tarbijatele ja ettevõtjatele parema juurdepääsu kindlustamine digitaalsetele kaupadele ja teenustele, teiseks sobivate tingimuste ja võrdsete võimaluste loomine digitaalvõrkude ja innovaatiliste teenuste arenguks ning kolmandaks eelduste loomine digitaalse majanduse kasvupotentsiaali ära kasutamiseks täies ulatuses.

Selleks, et tagada tarbijatele ja ettevõtjatele parem juurdepääs digitaalsetele kaupadele ja teenustele, pakub komisjon välja näiteks veebioste reguleerivate lepingute ja tarbijakaitse õigusnormide ühtlustamise. Nii suureneb tarbijate kindlustunne ja piiriülene kaubandus muutub lihtsamaks. Praegu näitab statistika, et aastal 2014 ostis teisest ELi riigist veebi vahendusel kaupa vaid 15% tarbijatest.

Samuti on plaanis leida viis postipakkide taskukohasemaks kohaletoimetamiseks – praegu on liiga kõrged kulud takistuseks rohkem kui 60%-le veebimüüki üritavale ettevõttele.

Kavas on ka põhjendamatu asukohapõhise piiramise lõpetamine, kus veebimüüja kas ei lase tarbijat mõnele veebisaidile tema asukoha tõttu või suunab ta teistsuguste hindadega kohalikku poodi. Nii peavad näiteks autorendi teenust pakkuva firma ühest liikmesriigist pärit kliendid maksma samasuguse auto üürimise eest rohkem kui mujalt pärit kliendid.

Plaanis on ühtlustada riikide autoriõiguse erinevusi ja laiendada inimeste juurdepääsu veebis olevale kultuurisisule. Eelkõige tahab komisjon tagada, et kasutajad, kes ostavad oma kodus filme, muusikat või artikleid, saavad neid kasutada ka Euroopas reisides.

Plaanis on üle vaadata satelliit- ja kaabellevi direktiiv ning leida lahendused erinevatest käibemaksusüsteemidest ettevõtjatele johtuva halduskoormuse vähendamiseks.

Teise samba all, mis näeb ette sobivate tingimuste ja võrdsete võimaluste loomise, on nii ettepanek ELi telekommunikatsiooninormide põhjalikuks ümberkorraldamiseks kui ka plaan põhjalikult analüüsida veebiplatvormide (otsingumootorid, sotsiaalmeedia, äpipoed jms) rolli turul. See hõlmab küsimusi nagu otsingutulemuste ja hinnapoliitika läbipaistmatus, omandatud teabe kasutamine, suhted platvormide ja tarnijate vahel ning oma teenuste propageerimine, seades konkurendid ebasoodsamasse olukorda, kuivõrd need on konkurentsiõigusega reguleerimata.

Komisjon plaanib läbi vadata e-privaatsuse direktiivi ning teha ettepaneku luua tööstusega küberturbe alane partnerlus võrguturbe tehnoloogiate ja lahenduste leidmiseks ja välja töötamiseks.

Kolmandasse sambasse jäävad plaanid esitada ettepanek Euroopa vaba andmevoo algatuse kohta, et edendada andmete vaba liikumist ELis. Lisaks kuulutab komisjon välja Euroopa pilvandmetöötluse algatuse, mis hõlmab muu hulgas pilveteenuste sertifitseerimist, pilvandmesideteenuse pakkujate vahetamist ja teadusotstarbelist pilvandmetöötlust

Plaan on kindlaks teha standardite ja koostalitlusvõime prioriteedid sellistes digitaalse ühtse turu jaoks olulistes valdkondades nagu e-tervis, transpordiplaneerimine ja energeetika. Samuti toetatakse kaasavat digitaalset ühiskonda, kus kodanikud oskavad kasutada interneti pakutavaid võimalusi suudavad parandada oma võimalusi leida tööd. Uue e-valitsuse tegevuskavaga ühendatakse kogu Euroopa äriregistrid ning tagatakse, et eri riikide süsteemid suudavad koos töötada ja ettevõtjad ja kodanikud peavad oma andmed riigiasutustele esitama vaid ühe korra. Kiirendatakse ka e-riigihangete ja koostalitlusvõimeliste e-allkirjade kasutuselevõttu.

Digitaalse ühtse turu arendamine on läinud aasta sügisel ametisse asunud Jean Claude Junckeri juhitud komisjoni üks peamisi prioriteete.

„Digitaalse ühtse turu strateegia 16 meedet aitavad viia ühtse turu digitaalajastusse,” ütles Juncker.

Infoks!

315 miljonit eurooplast kasutab internetti iga päevDigitaalne ühisturg võiks Euroopa majanduskasvule lisada 415 miljardit eurot ning luua sadu tuhandeid uusi töökohtiTurg on killustunud 28 liikmesriigi vahel2014. aastal ostis inteneti vahendusel teisest ELi liikmesriigist kaupa vaid 15% tarbijatestVaid 7% väikestest ja keskmise suurusega firmadest müüs oma kaupu või teenuseid teise ELi liikmesriiki62% firmadest, kees on valmis oma kaupu interneti vahendusel teistesse liikmesriikidesse müüma, nimetab takistusena kõrgeid postikulusidKui kõigis ELi riikides kehtiksid samad e-kaubanduse reeglid, oleks 57% firmadest valmis alustama või suurendama oma kaupade ja teenuste müüki teistesse liikmesriikidesse