IT vajab ka mitte-IT-inimesi

Infotehnoloogiaettevõtetes ei tegelda ainult tarkvara programmeerimisega ja infotehnoloogias töötavad inimesed ei ole kõik tarkvarainsenerid. Tarkvaraprojekti juures on ka projektijuht, ärianalüütik, arhitekt, disainer, programmeerija, testija. Mõnda rolli täidab üks inimene (väiksema projekti puhul näiteks projektijuht ja analüütik), mõni võib vajada mitut (suuremate projektide puhul näiteks programmeerijad). Laias laastus võib öelda, et „klassikalisi“ IT-inimesi, kes tunnevad hästi kaasaegset tarkvaratehnoloogiat, tuleb tööle võtta vähem kui pooltes rollides (arhitekt, programmeerija, tehniline testija).

Ülejäänud rollides võime näha edukaid inimesi, kelle taust on hoopis äri-, psühholoogia-, mehaanika-, juura- või mõni muu valdkond. Kõiki neid mitte-IT inimesi ühendavaks omaduseks on tahe ja soov midagi ära teha. Kindlasti on hea IT-projektijuhi saamise eeldus arusaam projektijuhtimisest ja projektijuhi rollist kommunikatsiooni korraldamisel. Ärianalüütiku võtmeomadused on kriitiline ja avatud mõtlemine ning õigete küsimuste küsimuse oskus. Disainerilt ootame head silma, rakenduse testijalt kiiret süvenemisvõimet ning järjepidevust.

Infotehnoloogia on interdistsiplinaarne valdkond. Heas lahenduses on kokku pandud uued äri- ja tegevusprotsessid, seadmed, mugav disain, tarkvara ise, inimeste sotsiaalne pool ja sihipärane ootuste juhtimine. Hea lahendus ei ole ainult tarkvarainseneri hea töö tulemus – see tekib hästi kokku töötava tiimi ühistööna, kus kõik aspektid on arvesse võetud.

Loodusteadusi õppinud inimestel on selge eelis võtta analüütiku roll. Sotsiaal- ja äritaustaga inimestele sobib hästi projektijuhi roll. Kunstiülikooli lõpetanu võib areneda heaks kasutajamugavuse disaineriks. Samas on kindel see, et ainult ühe valdkonna oskustest ei piisa. Kogu aeg tuleb tegeleda eneseharimisega ja õppida uusi asju.  Infotehnoloogiamaailmas muutuvad asjad kiiresti, iga kuue kuu tagant toimub tavaliselt mõni suurem või väiksem läbimurre seadmete maailmas. Sama kiiresti muutub ka muu, tarkvaratehnika, disainitrendid jne. Infotehnoloogiat mitte infotehnoloogina vaadates võib tunduda, et see on keeruline valdkond, kuid kõik keerulised küsimused taanduvad ühele lihtsale põhiküsimusele: „Mida me oma lahendusega tahame saavutada?“ Seda küsimust silmas pidades saab lihtsamini välja valida õiged tehnoloogiad ning viia projekt ellu eelarveliselt ja tähtajaks.

Mitte-tehnoloogia taustaga inimesel on tarkvara- ja tehnoloogiamaailma sisseelamise kiirus pool kuni poolteist aastat, võimekamatel paar-kolm kuud. Parem on, kui inimene on ise natuke eeltööd teinud ja endale sobilikumad rollid välja selekteerinud. Läbi tasub lugeda hakatuseks ülikoolide infotehnoloogia õppekavad, kindlasti uurida maailmas infotehnoloogia ja muu tehnoloogia arengutrende. Kasuks tuleb oma valdkonnast lähtumine ja oma õpitust lähtuva teadmise laiendamine infotehnoloogiaga. Heaks näiteks on mehaanikainseneride arenemine tootedisaineriteks, kus nad panevad kokku ülikoolis õpitud hammasrataste ehituse hiljem juurdeõpitud tarkvaravaldkonnaga, luues tarkvaraliselt juhitud hammasratta-ajamid. Teada on ka juhtumeid, kus heast näitlejast on saanud hea projektijuht, kuna „lavakas“ õpitu on hea eeldus inimestega (kliendiga) läbisaamiseks. Vajalik tehnoloogiateadmine õpiti poole aastaga juurde.

Meie ettevõtte kogemus näitab, et umbes veerand väga häid spetsialiste ei ole põhierialalt infotehnoloogid. Nad on liitunud infotehnoloogiaga hiljem, pärast muu eriala lõpetamist või praktiseerimist muus eluvaldkonnas. See on tulnud isegi kasuks – muud kogemused, sh tarkvara kasutajana, on aidanud paremini aru saada lõppkliendi ja lõppkasutaja tegelikest soovidest.

Ei pea väga palju teadma IT-st, et IT valdkonda tööle tulla. Küll aga peab soovima ja tahtma ennast arendada, mõelda laiemalt ning pühendunult pingutada.