IT-spetsialistid küsivad 3000–4000 eurot kätte

Poliitika puhul räägitakse pidevalt tagatoast ehk taustajõududest, kes tegelikult kogu süsteemi töös hoiavad. Mõneti on nii ka IT-valdkonnas. Suurettevõtted, kes kasutavad Oracle’i tarkvara, vajavad abi firmadelt, kes nende lahendustega sina peal. Üks selliseid ettevõtteid on juba pea kümmekonna aasta eest asutatud Rocksoft. Üks selle juhtidest, Hanna-Helena Dunning ütles, et vahel isegi ta lähedased uurivad, millega ta siis täpsemalt tegeleb – ruutjuurte arvutamisega?

“Meie valdkond on Oracle’i tarkvara juurutus ja selle baasil kohanduste tegemine. Analüüsime erinevaid äriprotsesse, vajadusel täiendame ja uuendame. Kõik sellised asjad, et süsteem tervikuna töötaks.” Kaasomanik Ranno Tõnnus selgitas, et nad aitavad äriprotsesse automatiseerida. “Kuidagi on nii kujunenud, et firmade sees on justkui mitu erinevat firmat, omavahel korralikult ei suhelda ning asjad ei tööta. Tuleb keskenduda terviklikule protsessile, kokkuvõttes aitab see raamatupidamise korda saada ning ühtlasi ka kulusid vähendada.” Projektid mõnes ettevõttes kestavad keskmiselt neljast kuust kuni kolme aastani. Tõnnus rõhutas, et IT-lahenduste kõrval on kõige olulisem ikkagi suhtlus. Kui juba firmast ollakse kuuldud ja teatakse selle võimekust, siis konkureerivaid pakkumisi ei võetagi, vaid valitakse kohe tuttav ettevõte.

Konkurents ei kimbuta

Oracle’i tarkvara pole üldlevinud, küll aga on see Eestis kasutusel näiteks suuremates pankades, Eesti Telekomis ja Merkos. Mõneti ongi see suuremate firmade pärusmaa, kellel on suur töötajaskond ja palju erinevaid protsesse (näiteks sisseostetavad teenused-kaubad), mis vaja ühtlustada. Dunning sõnas, et suurt konkurentsi nende valdkonnas pole, kuna üldiselt nii siin kui ka Põhjamaades ongi riigiti selle valdkonna peal mõned firmad, rohkem turule tõenäoliselt ei mahukski.

Rocksoft tegutseb paralleelselt ka Norras. Tõnnuse ja Dunningu hinnangul tuleb pool nende käibest just sealt. “Mina olin oma töödega Norraga seotud juba 2000. aastast. Kliendid tulid kaasa ja üks mu hea sõber on meie sealne esindaja,” kirjeldas Tõnnus. Dunning ütles muigamisi vahele: “Meie mees Havannas.”

Üks nende kliente on Norras näiteks riiklik haigla. Tõnnus selgitas, et kuna selle tarkvaraga on ostu- ja hankeprotsessid hästi lahendatud, siis on see neile mugav. “Õed tellivad marlit, süstlaid ja nii edasi. Läbi süsteemi tellida on mugav ja kiire.” Kuna sealset ärikultuuri on praeguseks põhjalikult tundma õpitud, vaadatakse ka Soome ja Rootsi poole.

Töönarkomaanidele harjumatu

Tõnnus arutles, et põhjanaabrite juures tahetakse otsesuhtlust Eesti klientidega võrreldes rohkem, samas võtavad otsused tunduvalt kauem aega. “Eestis käib kõik kiiresti. Teeme ruttu ära ja ongi kõik! Seal pikalt mõeldakse ja enne, kui ei olda täiest veendunud, et ka mingit kasu saadakse, oma nõusolekut ei anta.” Dunning lisas: “Seal on ikkagi nii, et kui lõunapausi aeg või vaja laps lasteaiast ära tuua, siis nii on. Ja keegi ei hakka nädalavahetusel tööd tegema. Eestis on ikka nii, et kui projektijuht ütleb, et esmaspäeval on esitlus, siis töötad ka öösel ja nädalavahetusel. See tundubki täiesti normaalne. Need erinevused on väga suured, aga on näha, et Eesti tasapisi liigub Põhjamaade suunas.”

Aastad 2011–2013 olid firmale edukad ja kasv on jätkunud ka edaspidi. Praegu loodetakse jõudsalt areneda just naaberriikides ning ka kodumaal on peagi lisandumas üks suurklient.

Kui midagi selles valdkonnas keerulist leidub, on see just tööjõu hankimine. IT-sektor on teatavasti kiiresti arenev ja eksperdid hinnas. Tõnnus ütles, et Oracle’i tarkvara puhul ei ole asjatundjaid väga palju ning nendeni on raske jõuda. “Tegijad töötavad näiteks pankades, kus neile saab väga palju maksta. Mõneti on nad küll ületasustatud.” 

Kui palju teenib üks staarprogrammeerija kuus? “Võivad saada 3000 eurot netos,” märkis Tõnnus. Dunning lisas, et mõni võib külma kõhuga küsida ka 4000 eurot. “Aga alla 2000 euro netos ei saa IT-valdkonnas keegi, selle eest ei olda nõus töötama,” sõnas Tõnnus.

Tema kinnitusel on palgad erinevalt teistest elualadest täiesti võrreldavad ka Põhjamaadega. “Suurte rahvusvaheliste firmade siinsed IT-osakonnad löövad turu sassi ja palgad tõusevad isegi liiga kõrgeks. Alati, kui kuuled, et mõni IT-firma tahab siia oma haru teha, tekib õudustunne, jälle hulk inimesi suures firmas kinni.”

Spetsialist Kiievist

Dunning märkis, et osalt on taolised suurfirmad siiski head, sest toovad IT-turule ka välismaalasi. Rocksofti palgal on praegu tosin inimest ja vaadatakse ringi ka välismaa turul. Näiteks tuleb ilmselt neile peagi tööle spetsialist Kiievist. “Tuleb laiemalt vaadata,” hindavad Tõnnus ja Dunning ka välisekspertide sissetoomist.