Tänu digiretseptile jääb rahval taskusse alles 22 miljonit eurot

Seadus, et arstid peavad välja kirjutama toimetainepõhise retsepti, võeti Eestis vastu juba varem. Tänu digiretseptile suutis Haigekassa arste panna välja kirjutama rohkem toimeainepõhiseid retsepte. Kui arst kirjutab välja toimeainepõhise retsepti, siis saab patsient ise valida, millise pakendi ta välja ostab. Üldjuhul valivad patsiendid Lausi sõnul odavama ravimi ehk geneeriku, mitte originaali.

"Tänu sellele, et Eestis digiretseptisüsteem loodi, on ravimite omamaksumus retsepti kohta langenud umbes 2 eurot. Arvestades, et aastas on kokku 11 miljonit retsepti, hoiab Eesti rahvas aastas kokku 22 mln eurot. Lisaks sellele, et nad saavad veel kiiresti ka asja ära aetud," ütles Laus. Ta selgitas, et kui digiretsepti ei oleks, siis ei oleks nähtavasti suudetud viia kogu süsteemi üle toimeainepõhistele ravimitele ja tänu sellele tekib see kokkuhoid. Täna on Eestis 90% väljastatavatest ravimitest nö toimeainepõhised ja nende hind on soodsam. 

"Tänu toimeainepõhistele ravimitele on Eestis ka ravimi omahind langenud 20%," märkis Laus ja lisas, et varem tuli ka suur osa sellest 20%st patsiendi taskust.  

Digiretsepti kasutamise kõige kriitilisem koht on apteek - infosüsteemi mitte toimimisel ei saa ta ravimeid väljastada, samuti siis, kui pole ühendust ega elektrit. Aga sel juhul on tal võimalus helistada haigekassassa operaatortelefonile, identifitseerida ennast telefoni teel ja saab inimesele ikka ravimi välja anda.