Mida toob aasta 2015 infoturbevaldkonnas?

„Blokeeritud pahavarade arv on viimase kümne aasta jooksul mitmekordistunud. Monitooringusüsteemid registreerivad minutis kümneid intsidente, kus on tuvastatud pahavaraga nakatumisi või veebirünnakuid Eestis tegutsevate ettevõtete suunas.“ sõnas F-Secure tugikeskuse juht Raido Orumets. „Paljudest ohtudest on võimalik kasutajatel ka oma tegevusega eemale hoida. Suur osa rünnakutest on seotud uuendamata tarkvara kasutamisega arvutites, piraattarkvara paigaldamisega või hoolimatu Interneti kasutamisega.“ lisas ta.

1.       Pahavara Apple seadmetele.

Apple seadmete üha kasvav turuosa ning kasutajate arv ettevõtetes muudab need küberkurjategijatele atraktiivseteks sihtmärkideks. Kindlasti näeme 2015 aastal enam rünnakuid Apple seadmeid kasutavate ettevõtete suunal, kasutades mitmeid petuskeeme ning pahavarasid.    

2.       Rünnakud kriitilise infrastruktuuri vastu

2014 tuli avalikuks Interneti troojaviirus nimega „Black Energy“, mille eesmärgiks on nakatada riikide kriitilist taristut. Geopoliitikas on toimumas mitmeid muutusi ning Internet ei jää nendest puutumata. Internet on muutunud väga oluliseks tööriistaks valitsustele propagandaks, spioneerimiseks ning küberrünnakute läbiviimiseks. Jätkub valitsuste osalus pahavara loomes ning rünnakud taristu vastu sagenevad.

3.       Asjade-Internet – pahavara kodutehnikas

Samsung teatas oma prioriteedist ühendada üha enam koduseadmeid Internetti. Me oleme kohanud juba lunaraha nõudvat pahavara Android operatsioonisüsteemiga telerites ning 2015 aastal on kindlasti oodata pahavara levikut arvutitest ning mobiiltelefonidest muudesse seadmetesse.

4.       Turvaaugud enamlevinud tarkvarades

Tehnoloogia arenedes tuleb esile üha rohkem peidetud turvaauke enamlevinud tarkvaralahendustes. POODLE, Heartbleed ja ShellStock on näited turvaaukudest, mis on tarkvarades aastaid, kuid 2014 aastal ilmsiks tulid. Küberkurjadegijate poolne jaht üha rohkemate turvaaukude avastamise nimel jätkub ka 2015 aastal.

5.       E-posti ründed ning rünnakud veebilehekülgede suunas

2014 aastal suutsid küberkurjategijad nakatada pahavaraga muuhulgas Yahoo, AOL ning Goole omanduses olevaid veebilehti. 2015. aastal on oodata eelkõige suunatud rünnakuid reklaamvõrgustike vastu, mis vahendavad reklaami soetajaid ning veebilehekülgede omanike. Rünnakute eesmärgiks on vahetada originaalsed reklaamid pettuste vastu. Raportid näitavad, et rämposti kogus on kahanemas. Küberkurjategijad on suundumas suunatud rünnetele ning kasutavad muid tehnoloogiaid, mis suudavad kirja siiski saaja postkastini toimetada. 2015 ei saa erinema kuidagi varasematest aastatest. Ühiskonnas laiemalt kui ka lokaalsed sündmused toovad meie postkastidesse hulgaliselt petukirju.

6.       Mobiiliviiruste kiire levik

Üha enam populaarsust koguvad mobiilsed seadmed sh nutitelefonid ning tahvelarvutid püüavad küberkurjategijate tähelepanu. Uus Android Lollipop pannakse selles osas kindlasti proovile ning teated küberrünnakutest ning levivast pahavarast ei jää kahjuks 2015. aastal tulemata.

7.       Tõhusamad andmeanalüüsi võimalused tungivad inimeste privaattsooni.

2015 aastal ei tasu Internetis liikudes privaatsusele loota. Andmeid interneti kasutajate kohta kogutakse igal sammul ning uusimate tehnoloogiate abil on kogutud andmete analüüs muudetud ülimalt lihtsaks. Inimeste internetis käitumismustrite ning sisestatud informatsiooni järgi püütakse ennustada edaspidiseid tegevusi ning saadud tulemusi kasutatakse üha oskuslikumalt.

8.       Suunatud ründed muutuvad tavapäraseks

Seni on olnud suunatud rünnakute objektideks peamiselt riigisektor. Hiljuti on teatatud mitmetest rünnakutest ka erasektori ettevõtete vastu. Suunatud ründed ning konfidentsiaalse teabe avalikuks tulemine tekitab peavalu IT turvalisuse eest vastutavatele inimestele ka 2015. aastal.

9.       Uued mobiilimakse võimalused toovad uued ründed

Ka Eestis juurutatavad NFC tehnoloogial põhinevad mobiilmakse võimalused tõotavad tuua uued seninägematud ohud küberturvalisuse maailma.

10.   „Põrandaalune“ Internet kasvab ning loob üha enam probleeme

Küberkuritegevus on organiseeritum kui eales varem. Viirusetõrje laborid kohtavad üha enam uusi varjatud veebilehekülgi ning küberkurjategijatele omavaheliseks suhtluseks loodud keskkondi. Varjatud Interneti levik muudab kurjategijatele huvitava informatsiooni kättesaadavamaks ning seeläbi rünnakute läbiviimise lihtsamaks. 

Küberkuritegevus ei näita ühestki küljest raugemise märki, kuid õnneks arenevad ka Infoturbevaldkonnas tegutsevad ettevõtted ning suudavad arvutikasutajatele pakkuda piisavat kaitset Internetist tulenevate ohtude vastu. Jääb vaid loota, et head võidavad ka selles võitluses.