Ansip: ELis ühtset digitaalset turgu ei ole

„Euroopa Parlament on välja rehkendanud, et digitaalse turu loomisest võiks saada mitte 300 miljardit eurot kolme aastaga, vaid 340 miljardit eurot igal aastal,“ rääkis Ansip.

Praegu ELis ühtset digitaalset turgu ei ole, pigem tuleb piire kogu aeg juurde. Turg on väga killustatud. Väikefirmadest toimetab piiriüleselt vaid 12%. „Piiride lõhkumine see, millega pean järgmised viis aastat tegelema,“ ütles Ansip. Konkreetne näide, kuidas turg ei toimi, on geograafilised piirangud. Eesti Kanal 2 saated ei ole Brüsselis vaadatavad, ehkki vaatamise õiguse eest on makstud.

„Minu raha nad enam ei saa,“ kuulutas Ansip, märkides, et selline ärimudel ei lase majandusel areneda, on iganenud ega vasta digiajastu nõuetele. Niisamuti kui rakenduvad ebaproportsionaalselt kõrged postikulud teisest riigist interneti kaudu ostmisel.

Ka siis, kui EL asus ühtlustama rändlustasusid, oli ettevõtete vastuseis väga suur. Tagantjärele mööndi, et kardetud kasumi vähenemise korvas mahtude kasv. Ent sellest hoolimata kostuvad nüüd ettevõtjatelt sarnased vastuargumendid, kui komisjon plaanib rändlustasude alandamist ka andmesides.

Tuleb luua tingimused uutele tehnoloogiatele, ütles Ansip. „Muidu jääme muust maailmast maha.“ Samuti lubas Ansip seista selle eest, et internet jääks ka tulevikus avatuks, et kogu liiklust internetis koheldakse võrdselt. Mitte et raha eest saaks osta eeliskohtlemist. „Sel juhul pole see enam avatud internet ja sellist asja aktsepteerida ei saa,“ ütles Ansip.