Ansip kandideerib EK digitaalse turu asepresidendiks

„Ma arvan, et üldjoontes ta näitas, et ta teab, millest ta räägib,“ ütles Saksamaa Roheliste fraktsiooni kuuluv parlamendisaadik Jan Philipp Albrecht Ansipi kuulamise järel. „Aga spetsiifilistes küsimustes jäi ta üsna üldsõnaliseks.“

Albrecht nimetas andmekaitset ja võrguneutraalsust, kus ta tahtnuks konkreetsemalt kuulda Ansipi seisukohti. „Ma loodan, et ta parlamendi seisukohtadega arvestab,“ ütles ta. „Ma ei arva, et ta läbi ei lähe,“ jäi Albrecht kitsiks.

Piraadipartei liige Euroopa Parlamendis Julia Reda möönis samuti väiksemaid apsakaid ja ebamäärasust, kuid oli Ansipi esinemisega üldiselt väga rahul.

„Võrreldes volinik Oettingeri kuulamisega läinud nädalal oli see tõeline sõõm värsket õhku,“ ütles ta. „Arvestades seda suhteliselt lühikest aega, ilmutas ta palju suuremat asjatundlikkust kui Oettinger. Mul on tema suhtes väga vähe vastuväiteid.“Eriti rahul oli Reda, et et Ansip nõustus internetiaktivistidega veel eraldi veebis diskussiooni pidama. Samuti tunnustas ta Ansipi lubadust kaotada nn geobloking (näiteks piirang, kus saade on vaadatav ainult teatud riikides - toim.) autoriõiguste jõustamise vahendina. „See on ühtse digitaalse turu jaoks väga oluline,“ ütles Reda.

Ansipil tuli lühikese sissejuhatuse järel vastata kokku 45 küsimusele. Kaks neist küsisid Eesti saadikud – Indrek Tarand tundis huvi Ansipi mineviku vastu kommunistliku partei liikmena, mille Ansip pareeris valijate ilmutatud usaldusega. Kaja Kallas küsis, millal Euroopa institutsioonides võiks paberikasutus oluliselt väheneda. E-arvete osakaal on juba kasvamas.

Läbiva teemana rõhutas Ansip kuulamisel, et Euroopa Liidu digitaalse ühisturu peamine eeldus on usaldus. Seda aitavad luua  veenmine ja eeskuju ning täna juba töös olevate direktiivide vastuvõtmine. Andmekaitse direktiiv, ühtse telekomituru direktiiv, Euroopa ühtne müügiõigus, loetles Ansip.  „Nad kõik kasvatavad usaldust.“

Usaldusele on aga NSA skandaal Euroopas tugeva löögi andnud, mis kahjustab oluliselt ka ärihuve. „Ameeeriklased on mures, nede pilveettvõtted kaotavad umber 22-35 miljardit dollarit, sest usaldus on kadunud,“ ütles Ansip.

Rääkimata muudest internetifirmadest, mille ärimudelid usalduse puudumisest reaalset kahju kannavad.

Oma põhimõtetest loetles Ansip, et internet peab olema vaba ja kõigile ligipääsetav. Erinevate maksudega Ansip seda ei koormaks ega kasutaks makse ka interneti infrastruktuuri väljaehituse tagant lükkamiseks. Protestid ACTA (võltsimisvastane kaubanduslepe - toim.) vastu olid Ansipi sõnul õppetunniks, et huvitatud osapooli kaasamata võib rappa minna ka põhimõtteliselt hea algatus.

Eesti oli kuulamisel korduvalt esil kui positiivne näide riigist, kus mitmed e-lahendused juba toimivad ning on märkimisväärselt mugavust ja kokkuhoidu lisanud."See oli Sul nagu maraton," tunnustas Soome parlamendisaadik Liisa Jaakonsaari, kui pikk kuulamine lõpuks läbi sai.

Kuuldes, et osadel volinikekandidaatidel on parlamendi toetuse saamisel probleeme, ei soovinud Ansip spekuleerida, mis siis võib saada, kui Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadil Jean-Claude Junckeril tuleb portfellid ümber jagada. Ansipi eelistus on digitaalne turg.

„Tahan muuta digitaalse turu reaalsuseks, kui parlament mulle selleks volitused annab,“ ütles Ansip.