Avatud andmed kui riigi teenus

Riigi avaandmete rollist majanduses on laias laastus kahesugust arvamust. Ühest küljest võivad nad muuta ühiskonda läbipaistvamaks ja nendes nähakse võimalust uuteks äriideedeks, teisest küljest on avaandmete haldamine riigile lisakulu. Riigi Infosüsteemi arhitekti Andres Küti arvates on avaandmetega pakutav suurem läbipaistvus ja parem analüütika laias plaanis kasulikud, kuid kõrget lisaväärtust majandusele ta nendes ei näe. "Kui lisaväärtus tekib, on see suurepärane. Aga arvestatav hulk maksumaksjaid on igal juhul rõõmsamaks tehtud," kommenteeris Kütt.

Avatud Eesti Fondi ja meieraha.eu toetusel tänavu käima lükatud riigi avaandmete IT-lahenduste võistluse eesmärgiks on esitleda ja tunnustada parimaid riigi avaandmeid kasutavaid rakendusi. "Avaandmed on minu arvates olulised mitte niivõrd iseenesest väärtuse tekitajatena, vaid riigi viisina teenindada oma kodanikku," ütles konkursi žüriisse kuuluv Andres Kütt. "Kui hulk maksumaksjaid avaldab soovi saada avaandmeid, siis tuleks neid pakkuda. Siit järeldub, et on oluline aru saada, mida soovitakse ja millisel kujul," lisas ta.

See ei ole esimene kord, kui Eestis juhitakse avaandmete võimalustele tähelepanu konkursi abil. Näiteks 2011. aastal korraldas Toivo Annus avaandmete rakenduste konkurssi, mis paraku ebaõnnestus ning peaauhind 20 tuhat dollarit jäi välja andmata. Ehk olid konkursi tingimused liiga rasked, kuna võitmiseks pidi 12 kuuga leidma rakendusele 100 tuhat kasutajat. Samas on Eestis varasemalt toimunud häkatonide raames loodud avaandmete rakendustest häid näiteid küll - näiteks meieraha.eu, ajapaik.ee, ylikool.herokuapp.com on kõik häkatonide käigus valmis saanud rakendused. Riigi eestvedamisel on avaandmete baasil loodud parimate näidetena toodud riigiraha.fin.ee ja tarktee.mnt.ee keskkondi.

Tänavuse konkursi mõte sündis kambakesi, kui katsed suuremat häkatoni korraldada liiva jooksid. Idee korjasid üles ja viisid kohe ellu Hille Hinsberg Praxisest ja Indrek Vainu Node.js Eestist.

Riigi avaandmete IT-lahenduste võistlus

Riigi avaandmete IT-lahenduste võistlus algas 21. juunil ja kestab 23. septembrini. Peaauhind 1000 eurot antakse parimale lahendusele, mis toetab avatud valitsemist, s.t. loob asjakohase ja uuendusliku võimaluse riigi või kohaliku omavalitsuse andmete kasutamiseks. Eriauhinna 500 eurot on välja pannud meieraha.eu algatustiim ning see antakse kõige kasutajasõbralikuma disainiga avaandmete lahendusele. Ka juba konkursi väljakuulutamisele eelnevalt loodud lahendused võivad Küti sõnul konkursil osaleda.

Kuna üheks osalemiskriteeriumiks on, et loodava lahenduse kood peab olema MIT litsentsiga, siis tulevikus jäävad lahendused kõigile lahtiselt kasutatavaks. Küsimusele, kas osalejad võivad oma lahendustega sattuda ka Andmekaitse Inspektsiooni või RIA huviorbiiti, vastas Kütt, et tema teada ei ole Eestis avalikult internetis avaldamiseks mõeldud andmete kasutamine illegaalne. "Andmed peavad olema selgelt avalikud ja avalikustamiseks mõeldud (st. mittetundlikud). Loomulikult, kui andmete omanike süsteemidele liigset koormust tekitatakse või on tegevusel küberründe tunnused, siis tuleb AKI/RIAga tegemist. Aga tsiviliseeritud käitumise korral ma ei näe probleeme," lisas Kütt.

Osalemistingimused

Võistlusel osalemiseks tuleb laadida oma avatud lähtekoodiga lahendus Githubi, Bitbucket või muusse avalikult ligipääsetavasse repositooriumi, lisada readme-fail kus on kirjas lahenduse nimi, kirjeldus, dokumentatsioon, arendaja kontaktandmed ning postitada oma lahenduse repositooriumi aadress konkursi Facebook'i grupi seinale: https://www.facebook.com/ODvoistlus

Oodatud on kõik avatud andmetel põhinevad lahendused (rakendused, liidesed, scraper'id vmt). Kasutatavad andmed peavad olema avalikult ligipääsetavad ning andmete hankimine ei tohi olla vastuolus seadusandluse ja andmeallika kasutustingimustega. Eelistatud on dokumenteeritud lahendused.

Võistluse reeglid

Avaldatakse kas dokumentatsioon mõne “peidetud” andmeallika kohta (näiteks Tark Tee) või kood, mis realiseerib liidese andmeallikaga (näiteks RKOARR https://github.com/andreskytt/ee_opendata)Kood peab olema MIT litsentsiga (kõik on lubatud, kuni litsents ja copyright on juures)Kood ei tohi olla vastuolus seadusandluse ja andmeallika kasutustingimustegaKood ei tohi andmeallikat liialt koormata

Konkursi žüriisse kuuluvad lisaks Andres Kütile veel ka Indrek Vainu (IT-ekspert, Node.js Eesti), Hille Hinsberg (Praxis) ja Kristjan Jansen (OpenData Eesti).