Lõuna- Iraani kohus nõudis, et Facebooki asutaja ja tegevjuht Mark Zuckerberg ilmuks kohtusse aru andma.
Uudisteagentuur tsiteeris Basij omakaitseüksuse ametnikku, Ruhollah Momen Nasabi, öeldes, et kohtunik käskis ka need kaks rakendust blokeerida. On äärmiselt ebatõenäoline, et Zuckerberg ilmuks Iraani kohtusse, kuna USA ja Iraani vahel ei ole sõlmitud väljaandmise lepet.
Üks teine Iraani kohus nõudis eelmisel nädalal samuti Instagrami blokeerimist privaatsuse kaalutlustel. Kohtuotsusest hoolimata said mõlema rakenduse kasutajad vähemalt riigi pealinnas Teheranis rakendusi kasutada.
Facebook on riigis juba keelatud, samuti on keelatud teised sotsiaalsed lehed nagu Twitter ja YouTube. Mõned riigi juhtivad poliitikud nagu näiteks välisminister Mohammad Javad Zarif on aga Twitteri aktiivsed kasutajad.
Riigi poliitilisel ladvikul on piiramatu ligipääs sotsiaalmeediale, samas kui Iraani noored ja tehnoloogia-huvilised kodanikud kasutavad Proxy servereid või teisi teid pääsemaks kontrollidest ja piirangutest.
President Hassan Rouhani administratsioon on selliste lehtede blokeerimisele enne kohalike alternatiivide loomist vastu seisnud.
„Me peaksime kübermaailma nägema kui võimalust,“ sõnas Rouhani eelmisel nädalal. „Miks oleme me nii ebakindlad? Miks me ei usalda oma noori?,“ lisas ta.
Ülikonservatiivsed aga on Rouhani süüdistanud lääne kultuuri levitamises Iraanis.
Seotud lood
Eesti IT-sektoris on pilvetehnoloogiate kasutuselevõtt kasvanud viimastel aastatel märkimisväärselt, kuid paljud organisatsioonid seisavad silmitsi suurte infrastruktuuriliste muudatuste vajadusega. Üheks oluliseks sammuks selles arengus on andmebaaside migratsioon pilvepõhisele platvormile, näiteks Azure'i pilve. Õnneks on märgata trendi, mille kohaselt näevad kohalikud IT-juhid seda protsessi mitte ainult tehnilise muudatusena, vaid võimalusena suurendada organisatsiooni paindlikkust, turvalisust ja innovatsiooni.