Trigon Agri näeb IT abil Venemaa või Ukraina põllul toimuvat

Maailma suurimate teraviljatootjate hulka kuuluva Trigon Agri kontrolli all on ligikaudu 160 000 hektarit põllumaad Ukrainas, Venemaal ja Eestis. Järgneb ITuudiste intervjuu Trigon Agri AS-i tootmislogistika juhi Martin Pauksoniga:

Milline oli kõige suurem või märgatavam mõju, mida arendus Trigon Agrile andis?

Mõju avaldus peamiselt info liikumise kiiruses ja kvaliteedis, operatiivses ülevaates asjade seisust ning reageerimisvõimalustes. Täna on nii, et kui me näeme, et midagi ei lähe nagu planeeritud, on meil võimalus koheselt reageerida ning seda toetavad erinevad automaatkontrolli võimalused. Varem vaatasid andmetele peale ja nägid, et need pole päris sellised nagu olema peaksid, mille peale küsisid asjaosalistelt küsimuse ja jäid vastust ootama – tihti võttis selle saabumine palju aega. Selline viis infot vahetada pole tänapäevases maailmas enam piisav, seda enam riikides, kus riskid võimalikeks kõrvalekalleteks on mõnevõrra suuremad nagu näiteks Venemaal ja Ukrainas. Kogu protsess oli väga pikk ja aeganõudev, kuid  nüüd oleme jõudnud järelkontrollist operatiiv- ja eelkõige ennetava kontrolli võimaluseni.

Täna töötame näiteks nii, et kohe kui näeme, et masin koos töötajaga töötab põllul number kolm, aga peaks plaani kohaselt töötama põllul number üks, helistame vajadusel traktoristile ja probleemi tuvastamine, reageerimine ja lahendamine võtab maksimaalselt 10 - 15 minutit. Meie valdkonnas on info liikumise kiirus ja kvaliteet ülioluline ja sestap pole piisav kui mistahes informatsioon liigub vaid kord või paar kuus.

Kas tegemist on mõnes mõttes mõttetute kulude kokku- ja ärahoidmisega?

Kahtlemata on see kombinatsioon erinevatest efektiivsuse kasudest sh. kokkuhoid. Kui algne mõte ja eeldus oli, et kõige suurem kasu tuleb eelkõige ärahoitud kütusekulust siis täna on oluline kasu tekkinud näiteks ka planeerimise läbipaistvusest ja organiseeritusest, mis samuti samasse süsteemi integreeritud on. Kohalikele agronoomidele on kaugtugi tehnoloogiliste parameetrite jälgimisel samuti oluliseks muutunud. Süsteemi alguskuudel näis selline võimalus ebareaalne. Oleme muutunud pisut ebapopulaarsest kontrollkeskusest eelkõige kompetentsikeskuseks ja suurimaks läbimurdeks on tihedamaks muutunud küsimused kohalikelt inimestelt, mida seostame tekkinud usaldusega meie vastu. Teame kindlalt ja suudame tagada, et meie põldudel tehakse ainult planeeritud töid, agronoomide etteantud parameetrite kohaselt ning asjasse mittepuutuvad kõrvaltegevused praktiliselt puuduvad. Me ei pea enam kartma, et meie masinad teevad kuskil meile teadmata töid, sest suudame vajadusel igal ajal kontrollida, kus meie masinad asuvad sh. automaatkontroll (geo fencing) juhtudel kui masinad meie andmetel liikuda ei tohi. Samuti on meil võimalus võrrelda sarnaste masinate kütusekulu reaalajas (live benchmark) ehk selleks ei pea olema tingimata traktorist või autojuht, et suuta öelda, kas mingi kütusekulu on mingites oludes mõistlik või mitte.

Milline oli Trigon Agri olukord varem?

Muutus kvaliteetses ülevaates, tehnika ning maainfo administreerimise suutlikkuses on oluline. Kui enne küsisime meie infot, raporteid, sõidulehti ja näiteks maadokumente, siis nüüd oleme ise selle info esmased valdajad ning anname seda korrektses ja ühtses vormis kõigile asjaosalistele välja. Varasemalt olid agronoomidel- ja traktoristidel kaardid - tihti paberil ja ebatäpsed - ja olid kohalikud inimesed, kes tutvustasid meile kus ja miks nad töötavad. Täna toetub tihti ka kohalike info meie andmetele. Loeme seda oluliseks sisuliseks muutuseks. Täna teame täpselt kus ja miks keegi töötab ning vastav info on ühtne, standardiseeritud ning kättesaadav kõikidele osapooltele ühtsest allikast. Tänaseks praktiliselt puudub diskussioon, kelle info on õige ja kelle info on ebatäpne, mis oli varem tihti küsimuseks.

Rääkige palun lähemalt, kuidas te selle mõtte peale üldse tulite?

Meil on väga palju kallihinnalist tehnikat ning ülevaate omamine sellest on elementaarne. Hooajaliselt küünib meie kasutatava tehnika hulk ligi 780 ühiku agri- ja transporttehnikani ning selle rakendamine hooajaliselt on mastaapne ja ressursimahukas. Lisaks asub tehnika geograafiliselt laial alal, mitmes riigis ning tegelikult teadsime juba varem, et masinapargi tööd on võimalik efektiivsemalt teha. Selleks, et teada, mis meie põldudel tegelikult toimub, oli vaja luua kvaliteetne ja ülevaatlik jälgimissüsteem.

Arenduspartnerit otsides kohtasime palju ettevõtteid, kes pakkusid küll eraldiseisvana maainfo haldussüsteeme või tehnika jälgimissüsteeme, aga selliseid ettevõtteid, kes pakuks korraga mõlemat, oli väga vähe või olid nende võimalused piiratud, mis polnud aga meile vastuvõetav. Kui ma eelmise aasta novembris Saksamaal agrotehnika messi külastasin (Agri technica – suurim oma valdkonna tehnika näitus maailmas - toim.), siis ei näinud ma ka seal võrreldavat valmislahendust transportsõidukite, agritehnika ja maainfo haldamise süsteemist.

Mille järgi te endale arendustöödeks partneri valisite?

Meie jälgimiskeskus on tänaseks toiminud juba kaks aastat. Esimesel aastal oli meil valmislahenduse puudumisest tingituna palju erinevaid koostööpartnereid, viimasel aastal on olnud üks ja põhiline arenduspartner, kellega oleme üheskoos sobiva lahenduseni jõudnud. Valisime ta selle järgi, et tal oleks endal maksimaalselt hea maainfo kompetents ja ligipääs satelliitpiltidele, mida oma töös palju kasutame. Nende piltide mõte on see, et saame jälgida vilja valmimise protsessi, seda numbriliselt väljendada, märgata kiiresti võimalikke haigusi ja nende avastamisel ka koheselt reageerida. Kuna maainfo haldamise funktsionaalsusega olime rahul, tegime partnerile ettepaneku arendada juurde ka GPS tehnika jälgmissüsteem. Kuigi kaks aastat tagasi lootsime leida partneriks ka mõnd Eesti ettevõtet, jäi neil ettevõtlikkusest siiski puudu ja kiiremad reageerijad ning praktilised lahendused tulid toona siiski ettevõtetelt Saksamaalt ja USA-st. Praegune arenduspartner on USA päritolu ettevõte Cropio, kelle olulised programmeerimisjõud asuvad tegelikult Ukrainas. Tänu sellele tunnevad nad hästi kohalikke olusid nii Ukrainas kui Venemaal. Viimane oli meie jaoks samuti tähtis argument, et saavutatav tulemus oleks neis riikides kiiresti rakendatav.

Milliseid soovitusi annaksite Eesti IT sektorile uute väljakutsete vastu võtmisel?

Ma soovitaks neil veidi rohkem kuulata ja võib-olla tellijat pisut ülesande põhiliste lähtepunktide fikseerimisel abistada. Korduvalt oleme kogenud olukorda, kus kohati kulub lähteülesande koostamisele, vormistamisele ja korduvale muutmisele kuni pool aastat. Selline aeg ei ole kiiresti muutuvas keskkonnas jätkusuutlik ning seda eriti olukorras, kus ettevõte ja mastaap on suured.  Mõnikord on aga võimalik kokku leppida näiteks teekonnas, vahest pidevas koostöös või olulistes vaheetappides, mis võimaldavad lahendused oluliselt kiiremini ellu viia ning oleks meie kui tellija puhul eelistatud lahenduseks.

Kui paljudele inimestele uue arenduse töösse rakendamise järel tööd annate?

Eelmisel aastal alustasime kuue dispetšeriga, kellega katsime kõikide regioonide vajaduse, hooajal ööpäev läbi, kuid tänavu usun, et saame hakkama viie inimesega, kuna süsteem pakub juba automaatkontrolli võimalusi ning täiendame seda igapäevaselt veelgi. Mina nimetaks neid inimesi eelkõige spetsialistideks, kes peavad mõistma valdkonna spetsiifikat, olema tähelepanelikud, nägema tausta numbrite taga, olema võimelised efektiivselt ning põhimõttekindlalt erinevate kohalike osapooltega suhtlema.