Kohus: Elisa reklaam oli eksitav

Amet leidis 2012. aasta algul koostatud ettekirjutuses, et Elisa rikkus ZEN kõnekaarti reklaamides nii reklaamiseaduses sätestatud nõudeid kui ka kasutas reklaamides keelatud ebaausaid kauplemisvõtteid eesmärgiga luua tarbijates ettekujutus tasuta teenusest. Eksitav reklaam ning ebaaus ja eksitav kauplemisvõte oli muu hulgas nii 60 euro suuruse rahasumma lubamine kui ka sõna „tasuta“ kasutamine.

Ringkonnakohus märkis otsuses, et Elisa reklaamides kasutatud sõnadel oli teistsugune tähendus kui reklaamikampaania tingimustes toodul. Tarbija, kes kampaania tingimustega ei tutvunud ja lähtus üksnes reklaamist, võis teha eksliku tarbimisotsuse.

„Kui tavalises keelepruugis eeldame, et sõna „tasuta“ on üheselt mõistetav ja tähenduslikult selge, siis sageli kohtame just reklaamides selle sõna kasutamisel teadlikult tekitatud suurt erinevust tavaarusaamast. Seetõttu ei ole harvad juhtumid, kus tarbijad teevad oma ostuotsuseid ekslikult ja pärast kahetsevad neid,“ kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

„Kohus andis otsusega selge sõnumi, et sõna „tasuta“ tähendabki seda, kuidas sõna senises keelepruugis üldiselt tajutakse, ning et sellise lubaduse korral ei tohi tootele või teenusele lisanduda mingeid muid tasusid,“ ütles ta.