Pillesaar: Eesti madalad maksud on muinasjutt

Lätis kehtestati käesolevast aastast sotsiaalmaksule lagi. Maksuekspert Lasse Lehise sõnul tuleks see ka Eestis ära teha, vastasel juhul kasutavad ettevõtted Läti konkurentsieelist ära. Lehise kinnitusel lõi Eesti valitsus selles osas põnnama. Rahandusminister Jürgen Ligi sotsiaalmaksule lae kehtestamist ei poolda.

"See, et Eesti on madalate maksudega riik, on müüt ja muinasjutt. Keda riikide vaheline võrdlus huvitab, võib tutvuda Maailmapanga 2013 maksuülevaadetega internetis," märkis Jaan Pillesaar.

"Fakt on see, et Eestist on kriisiaastatel saanud kõrge maksukoormusega riik Euroopas, ja Euroopa on kõige kõrgeimate maksudega regioon maailmas.

Mitmete teiste maailmajagude kodanikud maksavad aastas kuni kaks korda vähem makse, kui suhteliselt vaesed eestlased," lausus ta.

See, et Eesti ettevõtete tulumaks on edasilükatav, ei kompenseeri Pillesaare hinnangul suuri maksuliialdusi teistes valdkondades, eelkõige ülikõrgetes tööjõumaksudes ja kõrges dividendi tulumaksus. "Viimaseid ei leevenda Eestis ka praktiliselt ükski erand, nii nagu see on tavaks enamikes teistes riikides," lisas ta.

"Nii on ka selle sotsiaalmaksu laega. Sotsiaalmaksu lagi kehtib paljudes riikides ka peale Läti, ja Läti poliitikud tegid väga õige käigu oma maksumaksjate huvides, kui selle kehtestasid. Lisaks sellele kehtib Lätis madal dividendimaks 15% ja aktsiate müügi tulu on maksuvaba. Maksud ei ole ainuke põhjus asukohariigi valikul, kuid kui vahed on nii suured, siis on on küll. Mina tean küll mõnda firmat, kes on Eestist sel põhjusel Lätti kolinud," selgitas Pillesaar.

Tema hinnangul soodustab Läti valitsus sotsiaalmaksu laega kõrge lisaväärtusega ettevõtlust ja Baltimaade regionaalsete valdusfirmade eelistatud liikumist Riiga. Kuna valdusfirmade kohalolu tekitab ka palju uusi töökohti madalamapalgalistele kodanikele ning toob täiendavaid töötajaid riiki sisse, siis Läti valitsus Pillesaare hinnangul lühiajaliselt küll kaotab maksutuludes, kuid paari aastaga võidavad nad selle raha kordades tagasi.

"Julgen seda väita, sest analüüsisime kriisi ajal Teenusmajanduse Kojas sellise maksumuudatuse mõju riigituludele.Tookord tegime ka erakondadele ettepaneku sotsiaalmaksu lagi kehtestada ka Eestis ja see kirjutati sisse koalitsioonilepingusse. Kahjuks pidas rahandusminister Jürgen Ligi olulisemaks jooksva aasta eelarve tasakaalustamist, mitte riigi pikaajalisi huvisid, ning jättis lae kehtestamata," märkis Pillesaar.

Tema sõnul võib esmapilgul tunduda, et sotsiaalmaksu lagi on eelis kõige kõrgemapalgalistele töötajatele. "Tegelikult kulutavad need töötajad majanduses ka keskmisest kordades rohkem raha ning tekitavad sellega täiendavaid töökohti ka madalapalgalistele töötajatele. Viimases sektoris meil teatavasti valitseb tööpuudus ja võimalikud maksud seetõttu ei laeku riigile üldse. Vastupidi, tuleb täiendavalt kulutada töötuskindlustuse vahendeid, mille kogumine on samuti veeretatud ettevõtete kaela," selgitas Pillesaar.

Kui töötuskindlusmaks lisada võrdluses sotsiaalmaksule, on tema hinnangul Eesti sotsiaalmaks ka absoluutmahus Läti omast 2% kõrgem ja Euroopa kõrgeimate hulgas.

Läti poliitikud tegid Pillesaare arvates targa otsuse ja ta soovitab ka Eesti rahandusministril astuda samme mõistliku maksustamise suunas.

"Ettevõtjana näen ma kõrgete tööjõumaksude negatiivset mõju Eesti majandusele iga päev. Näiteks loome eelistatult tarkvara arendajate töökohti väljaspool Eestit, kus tööjõumaksud on mõistlikumad. USAs näiteks. Eestis on arendajatest suur puudus, kuid Helmes ei saa noori andekaid insenere Venemaalt Eestisse tööle juurde tuua, sest tänu ülikõrgetele tööjõumaksudele hakkaksid nad siin vähem raha kätte saama kui kodumaal ja loomulikult ei soovi nad seetõttu siia tööle tulla," rääkis IT-ettevõtja.

Selle tulemusena jääb Eesti riigil Pillesaare sõnul suur hulk võimalikke makse üldse saamata. Ja Eesti andekad tarkvara-arendajad lahkuvad Eestist, mitte ei tule neid siia juurde. "Ka selle trendi tõttu jääb riigil hulk makse saamata ning kuna need inimesed Eestis enam raha ei kuluta, kaovad töökohad ka teistes sektoriteks nagu näiteks ehituses ja tootmises," avaldas Pillesaar arvamust.