Eesti ja Soome lähevad sama x-teed

"Olemas," ütles peaminister Andrus Ansip eile, kui oli käega koodi varjates ajakirjanike ja kaamerate ees Eesti ja Soome koostöömemorandumile digiallkirja andnud. Seejärel andis oma kabinetis oma digiallkirja Soome peaminister Jyrki Katainen.

Tänasel ühisel pressikonverentsil Helsingis toovad peaministrid koostöökava laiema avalikkuse ette. Väidetavalt on tegu esimese riikidevahelise kokkuleppega, mis allkirjastatakse digitaalselt.

Kui nii palju eestlasi Soome vahet sõidab - kes tööle, kes õppima, kes äri ajama, on loogiline infovahetus elektrooniliselt toimima saada, ütles Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektori asetäitja Kalle Arula.

Selleks läheb käiku Eestis välja arendatud x-tee keskkond, mis tagab asutuste ja isikute vahelise turvalise internetipõhise andmevahetuse. Soome hakkab kasutama Eesti lähtekoodi ja kogemust. Raha Eesti selle eest ei küsi.

"Väärtus seisneb selles, et siit edasi hakkame süsteemi ja teenuseid ühiselt edasi arendama. Arenduskulud jagame kahepeale," ütles Arula. "Infrastruktuur üksi on nagu tühi raudtee, kus rongid ei sõida."

Praktikas tähendab see seda, et kui inimene on seni asjaajamises Soomega pidanud mingi tõendi järele Eestisse kohale minema, siis süsteemi käivitudes hakkavad andmed liikuma elektroonselt.

"Eesti ettevõtte juhatuse liige võiks saada digitaalselt anda mitteresidendile (Soome finantsjuhile) erinevaid õigusi näiteks e-maksuametis," pakkus OÜ Viking Line Eesti tegevjuht Inno Borodenko näidet Soome ettevõtte tütarettevõtte esindajalt. Praegu tuleb taolise volituse tegemiseks EMTA Lõõtsa tänava kontorisse kohale minna. "Kiidan tõesti x-teed, mis teeb Eesti ettevõtja suhtlemise kas või haigekassaga väga lihtsaks," ütles Borodenko.

Sügisel demonstreeris Eesti digiallkirja kasutamist ja sellest võimalikku kokkuhoidu Ülemkogul Brüsselis. Ühtse digitaalse turu arendamisel on ELi tasandil tänaseks toetatud Eestis 2007. aastast käibel printsiipi, et andmeid võib kodanikult küsida vaid üks kord. Sealt edasi peavad asutused suhtlema omavahel, mis loob vajaduse x-tee laadsete lahenduste järele.

"Ülemkogul otsustatud asjaga on alati mõistlik alustada altpoolt," kommenteeris Ansip, nentides, et piiriülese koostööga on Eesti ja Soome ELis pioneerid.

Juba 2009. aasta kevadel, kui peaminister Ansip kohtus toonase Soome peaministri Matti Vanhaneniga, sai räägitud Eesti e-teenustest ja x-teest, kuid siis polnud Eesti vastu piisavalt usaldust, meenutas EASi esindaja Soomes Valdar Liive. "Eks iga hea asi vajab aega," nentis ta, tunnistades, et ilmselt on panuse andnud ka need vähemalt 100 visiiti mis ta Soome parlamendisaadikute, ettevõtjate, ministrite ja kohalike omavalitsuste esindajatega on teinud IKT Demokeskusesse Tallinnas.

"Ma olen rõõmus, et see toetab regionaalset mõtteviisi. Et saame koos asju teha," ütles Liive, mööndes, et Eesti on suutnud Soomet oma eduga "heas mõttes ärritada."

Eesti e-riigi vastu tekkis Soome valitsusel lähem huvi seoses struktuursete reformidega valitsuskulude vähendamiseks. "Soome on ID-kaardi kasutuses Eestist umbes kümme aastat maas," kommenteeris kaua Soomes elanud Põhjala Investeerimispanga asepresident Gunnar Okk, kes aastaid tagasi koostas visiooni Soome ja Eesti koostöövõimalustest. "Soomes hakatakse alles nüüd aru saama, et elektrooniliste avalike teenuste arendamine on tegelikult kogu ühiskonna arendamine ja mitte pelgalt äriettevõtlusele kaasa aitamine."

Soomest on plaan piiriüleseid e-teenuseid edasi arendada nii teiste Balti kui Põhjala riikide suunas. Eelkõige puudutavad plaanid praegu Läänemere regiooni, kus kaasa räägib ka majanduslik loogika - selles piirkonnas on vastastikused kaubandussidemed kõige tihedamad. Kaugem eesmärk on viia digiallkirja kasutus kogu Euroopasse.

KOMMENTAAR

Rivo Reitmann, EMTA teenindusosakonna juhataja Maksuinfo vahetamine Eesti ja Soome vahel toimub pidevalt, kuid x-tee valguses soovime minna üle online infoliikumisele. Eesmärgiks on kiirem infovahetus ja ka kliendisõbralikkus, sest see on võimalus hoida ära nn inimeste jooksutamist puhkudel, kus näiteks ühe riigi amet vajab teise riigi maksuhaldurilt mingit tõendit isiku tulude, võlgade vms kohta.

Praegu oleme Soome maksuhalduriga testinud võlgade info kasutamist läbi x-tee, edasi liigume isikute tulude ja ettevõtete maksukuulekuse andmete suunal. Seda loomulikult selles ulatuses, mida seadused võimaldavad.

Hetkel on teemaks isikute palgaandmete ehk tulude liikumine x-tee vahendusel nii isiku kui ka ettevõtte järgi. Vajalik on see Soomes töötamisel, kui isik soovib saada osa Soome tulumaksuastmetest. Lisaks hakkame andma infot Eesti ettevõtete maksukäitumise osas (võlad, esitamata deklaratsioonid) näiteks juhul, kui Soomes soovitakse kasutada soodustusena Eesti ettevõtte poolt tehtud koduremondi teenuse kulu. See on esmase x-tee piloodi sisuks.

Katsetamine on juba toimunud võlapäringu raames, mis näitab ka esitamata ettevõtete aruandeid. Eesmärk oli testida avalike andmetega, et Soome maksuamet saaks tehnilise ülevaate.

Tulevikus soovime lisada juurde jooksva käibemaksualase info liikumise mõlemas suunas, küll aga nõuab see enne Soome poolset suuremat ettevalmistust oma süsteemides."

KOMMENTAAR

Gunnar Okk, Põhjala Investeerimispanga asepresidentSoome poliitikute poolne valearvestus seisnes selles, et ID kaardi taotlemine ja kasutuselevõtt jäeti igaühele vabatahtlikuks. Loodeti, et küll vaba turg ja konkurents asjad ise paika panevad. Tüüpiline soomlane on aga teadupärast natuke umbusklik ja kuna kriitilist massi kaardiomanikest kliente ei tekkinud, siis polnud ka äriettevõtetel põhjust kulukate tehniliste lahendustega kiirustama hakata.

Teine möödalask seisnes selles, et kuigi riiklikult üritati ID kaardi kasutusvõimalusi laiendada, jäeti igale ametkonnale vabadus ise oma süsteeme välja arendada ja rakendada.

Kuna seda tegi või ei teinud igaüks vastavalt oma mõistusele ja rahakotile, siis pole tänaseks olemas ka mingit ühtset platvormi.