IT-õppe läbinu oskused jätavad soovida

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) haridust ja ettevõtete tööjõuvajadust analüüsinud Praxise töö tulemusel selgus, et mitte kõigi IKT valdkonna ametite osas pole töökäte nappust - puudu on eelkõige väga heal tasemel tarkvara arendamisega ning ka andmebaaside ja süsteemide administreerimisega seotud töötajatest. Samal ajal ei paku erialaõpe ettevõtjaile vajalike oskusega töötajaid.

„Teiseks pole Eestis pakutava IKT õppe kvaliteet õppurite arvu kasvule järgi tulnud, eriti kutsehariduse valdkonnas, kuid probleeme on ka kõrghariduses. Tugevalt jätab soovida meie IKT erialade lõpetajate üldpädevuste tase,“ toob Praxise majanduspoliitika analüütik Anne Jürgenson välja ning lisab, et õppe lõpetajate suhtlemis-, esinemis-, enesejuhtimise või projektijuhtimisoskused on sageli tagasihoidlikud.

Uuringu kohaselt ootavad tööandjad IKT õppelt kõrghariduses enam rakenduslikkust ja tänast olukorda leevendaks näiteks toimiv praktikasüsteem -  praeguse IKT tudengite praktika korraldusega ei ole rahul tööandjad ei kutse- ega kõrghariduse puhul.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) juhatuse liikme Tiit Paananen hinnangul süvebneb Eestis kvalifitseeritud IKT spetsialistide järele. Samuti hakkab siinse tarkvaraarenduse eksporti piirama palgakasvust tekkiv hinnasurve.

ITLi tegevjuht Jüri Jõema lisas, et uuringust lähtuvalt esitatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile lähiajal konkreetsed ettepanekud vajalike reformide teostamiseks.

„Ilmselgelt tuleb panustada IKT kutsehariduse taseme ja eluläheduse tõstmisse ning muuta rõhuasetusi valdkonna kõrghariduses,“ märkis Jõema.

Uuring "Eesti IKT kompetentsidega tööjõu hetkeseisu ja vajaduste kaardistamine" keskendus vajadusele IKT spetsialistide järgi nii sektoris kui muudel tegevusaladel. Selliseid spetsialiste on Eestis 16 300, kellest ligikaudu pooled töötavad sektoris ja pooled muudel aladel. IKT erialast ettevalmistust nõudvate ametikohtadele on IKT sektoris vaja töötajaid aastani 2020 juurde sõltuvalt sektori kasvustsenaariumist kuni 4500, kogu majanduses kokku sõltuvalt kasvustsenaariumist 6600–8500.