Eesti langes inimõigusorganisatsiooni Freedom House koostatavas internetivabaduse pingereas esimeselt positsioonilt teisele.
Uuring
Freedom of the Net mõõdab interneti ja digitaalse meedia vabadust kuuekümnes riigis. Iga riik pälvib tulemuse nullist (kõige vabam) sajani (kõige suletum). Skaala on jaotatud kolmeks: vaba (0-30 punkt), osaliselt vaba (31-60 punkt), suletud (61-100 punkti).
Reitingute aluseks on kolm üldist kategooriat: ligipääsutakistused, sisupiirangud ja kasutajaõiguste rikkumine. Eesti pälvis 2013. aasta pingereas teise tulemuse 9 punktiga. Eestit edastas Island, mis sai tulemuseks 6 punkti. Eestile järgnesid pingereas Saksamaa, Ameerika Ühendriigid ja Austraalia.
Pingerea viimase otsa moodustasid Etioopia, Süüria, Hiina Rahvavabariik, Kuuba ja Iraan (kõige viimane).
Raporti kohaselt on internetivabadus viimase aasta jooksul vähenenud 34 riigis 60nest. Ameerika Ühendriikide puhul on internetivabaduse vähenemisega seoses mainitud Edward Snowdeni paljastusi, mis puudutavad USA luureorganisatsioonide laiaulatuslikke jälgimispraktikaid internetis.
Seotud lood
Alarahastatud haridus ning õppejõudude ja teadlaste madalam palgatase võrreldes teiste riikide ülikoolidega on tekitanud Eestis tugeva probleemi järelkasvuga. Sageli arvatakse, et ülikoolidel riigiasutusena on rahastus alati olemas, ent tegelikkuses on teadustööga tegelemisel, maailmatasemel projektide loomisel ning teadustaristu arendamisel oluline osa erasektori toetusel.