Loe, mis muutub väärtegudega

Justiitsministeerium toob olulisemad muutused välja.

- vähetähtsa väärteo puhul antakse menetlejale õigus kaaluda menetluse alustamata jätmist ja piirduda suulise hoiatamisega. Näiteks saaks politseinik tulevikus punase tulega teed ületava inimese puhul piirduda vaid suulise hoiatusega ja ei peaks hakkama väärteoprotokolli vormistama.

- väärteoasjade kohtumenetlus kiireneb, menetlustähtajad lühenevad ja valminud lahendist teatatakse elektrooniliste kanalite kaudu.

- kiireneb menetlus alaealiste suhtes - näiteks alkoholi tarbimiselt või suitsetamiselt tabatud alaealisele võib karistuse vormistada kiirmenetlusena kohapeal.

- alaealise kaitseks tuuakse sisse tema seadusliku esindaja võimalus osaleda menetluses, kelle mitte ilmumine ei takista menetlustoimingu läbiviimist. Sellega välditakse võimalikku menetluse venitamist.

- pikendatakse karistusena mõistetud rahatrahvi vabatahtliku tasumise aegu seniselt 15 päevalt 90 päevani. Selle muudatuse eesmärk on vältida täitemenetlust ja sellega kaasnevaid kulusid.

Muudatused puudutavad veel kiirmenetluse kohaldamist raskemate rikkumiste korral, samuti vara arestimist konfiskeerimise tagamiseks väärteomenetluses. „Liiklusnõudeid järjepidevalt rikkuvate isikute mõjutamiseks on liiklusvahendi konfiskeerimine tõhusaim meede mõjutamiseks ja seaduskuulekuse tõstmiseks,“ ütles Justiitsminister Hanno Pevkur. Tema sõnul oli uue seadustiku väljatöötamise eesmärgiks muuta tänane suhteliselt pikk ja lohisev väärteomenetlus kiiremaks ning lihtsamini mõistetavaks nii menetlejale kui inimesele.