Anvelt: keeruline öelda, kas Eesti kasutab nuhkvara

Nimelt on seaduse järgi kõik julgeoleku ja kriminaalpolitsei asutuste töömeetodid rangelt riigisaladus. "Seadusega mingit piirangut ei ole. Küsimus on selles, ükskõik, mis meetodit nad kasutavad, on nad kohustatud sellest teavitama," märkis Anvelt.

Ise ta ei usu, et Eesti uurimisorganid korraldaksid ebaseaduslikku jälitustegevust, kuna sellega vahelejäämine võiks kaasa tuua korraliku skandaali. "Kui sellist asja teostatakse Eesti julgeolekuasustustes ilma loata, siis see on ikka raske kuritegu," kinnitas Anvelt.

Eestis teatab kohtunik pärast menetluse lõpetamist inimestele, kes on jälitustegevusse sattunud, et nad olid ühe või teise jälitustegevuse osapooleks.

"Minu arvates on see tänapäevases maailmas normaalne, ka kurjategija peab arvestama, et teda võidakse pealt kuulata," märkis Anvelt. Ka teda ennast on jälitustegevusest teavitatud, mis aga Anvelti sõnul ei tekitanud temas sooja ega külma.

Eestis võetakse aastas ligi 800 pealtkuulamisluba. Võttes arvesse, kui palju igal inimesel on kontakte ja meelevaldselt need korrutada, siis enam-vähem saab nende inimeste arvu, kes on üht- või teistmoodi jälitusobjektiks sattunud, lisas Anvelt. "Teavitamine on normaalne demokraatliku riigi tunnus, et jah, et me rikkusime teie privaatsfääri ja me anname sellest teada," sõnas ta.

Toronto ülikooli turvalisusele spetsialiseerunud teadlased Morgan Marquis-Boire ja Bill Marczak avastasid, et Eestis kasutatakse mullu märtsis avalikustatud spioneerimistarkvara, kirjutas New York Times.

Väljaande andmeil on pea aasta hiljem samad teadlased leidnud tõendeid, et 25 valitsust võivad kasutada järelevalve tarkvara, et luurata oma kodanikke.

Kanada ülikool avaldas riikide nimekirja, kus muuhulgas on Eesti. Teadlaste andmeil kasutatakse FinSpy nuhkvara järgmistes riikides: Austraalia, Bahrein, Bangladesh, Suurbritannia, Brunei, Kanada, Tšehhi, Eesti, Etioopia, Saksamaa, India, Indoneesia, Jaapan, Läti, Malaisia, Mehhiko, Mongoolia, Holland, Katar, Serbia, Singapur, Turkmenistan, Araabia Ühendemiraadid, USA ja Vietnam.

Turvalisuse teadlane Morgan Marquis-Boire ja California infotehnoloogia doktorant Bill Marczak leidsid, et e-kirjad sisaldavad järelevalve tarkvara, mis võib haarata pilte arvutiekraanilt, Skype-vestluste salvestusi, tarkvara lülitab sisse kaamera ja mikrofoni ning samamoodi jälgib klahvivajutusi.

FinSpy nuhkvara pakub Briti firma Gamma Group, mis New York Timesi teatel kinnitas, et müüb jälgimise tarkvara valitsustele ainult kriminaaluurimiste jaoks. Ettevõtte juht Martin J. Muench ütles, et firma ei avalda oma kliente ning müüs tehnoloogiat valitsustele kurjategijate jälgimiseks. Muenchi sõnul kasutatakse nuhkvara sagedamini pedofiilide, terroristide, organiseeritud kuritegevuse, inimröövi ja inimkaubanduse vastu.

Marquis-Boire sõnul on aga nuhkvara müüdud valitustele, kus selle potentsiaalse kuritarvitamise oht on suur. "Selle asemel, et püüda röövijad ja narkodiilerid, tundub tõenäolisem, et seda kasutatakse poliitiliselt motiveeritud järelevalve tegemiseks,“ ütles ta New York Timesile.