Ajal, kui globaalne tarbimistrend näitab laenuga ostude vähenemist - eriti väljakujunenud turgudel -, on Balti riikides laenuga tehtud ostude maht pigem kasvamas.
Eelmise aasta lõpus avaldatud Euromonitor Internationali ülevaatest ilmneb, et üldine suhtumine tarbimiskrediidiga ostudesse on pigem ettevaatlik ja kasvud peatunud. Balti riikide jaekettides on olukord pigem vastupidi.
Euronics Baltic jaekaubandusdirektor Veiko Poolgase sõnul on Baltimaades viimasel kahel aastal järelmaksu ja krediitkaardiga toodete müük kasvutrendis. „Ligi 20% suurematest ostudest sooritatakse kas liisingu või krediitkaardiga,” toob ta näite. Tema sõnul on pakutavad liisingutingimused nende kauplustes varasemaga võrreldes soodsamad.
Siiski näeb ka tema muutusi tarbijate käitumises. „Pärast kriisi ostavad tarbijad kvaliteetsemaid tooteid, ostud on varasemaga võrreldes põhjalikumalt valitud,” viitab Poolgas. Samuti uurivad kliendid tema hinnangul põhjalikumalt krediidi tingimusi.
Euromonitor Internationali ülevaates toodud väidet, et tarbimine laenu toel on pigem vähenemas, Poolgas ei kinnita. „Pigem on viimaste aastatega Balti riikides liisinguga ja krediidiga müük tõusnud,” ütleb Poolgas. „Majanduslanguse alguses olid pangad ja kliendid tõesti ettevaatlikud, aga tänaseks on kindlasti liisinguga toodete müük tõusnud kriisieelsele tasemele. Varasemaga võrreldes on lepingute perioodid lühemad,” kirjeldab ta.
Autor: aripaev .ee
Seotud lood
Alarahastatud haridus ning õppejõudude ja teadlaste madalam palgatase võrreldes teiste riikide ülikoolidega on tekitanud Eestis tugeva probleemi järelkasvuga. Sageli arvatakse, et ülikoolidel riigiasutusena on rahastus alati olemas, ent tegelikkuses on teadustööga tegelemisel, maailmatasemel projektide loomisel ning teadustaristu arendamisel oluline osa erasektori toetusel.