President Ilves: Eesti konkurentsieelis maailmas on meie e-riik

„See sõjas, kübersõjas, sündinud liitlassuhe tegi Eesti maailmakaardil veelgi nähtavamaks,” tsiteeris vabariigi presidendi kantselei presidendi sõnu.

President Ilves meenutas, et interneti kiirema leviku alguseks – umbes 15 aastat tagasi – oli Eesti oma valikutes õnneks juba vaba, meid aitas valikute tegemisel arusaamine, et okupatsioonist tingitud mahajäämust on võimalik ületada eeskätt innovaatiliselt tegutsedes ning et Eesti jaoks pole infotehnoloogia mitte võimalus, vaid hädavajadus.

“Täna on meie hulgas mõistagi ka küünikuid, kes meie küberlugu oskuslikult punutud müüdiks või riiklikuks propagandaks peavad; kes tugevuste asemel ainult nõrkusi rõhutavad ja meid ennast – mulle tundub, ikka veel visalt eksisteerivale orjamentaliteedile omaselt – teistega kõrvutades alatihti alaväärsena näha soovivad,” tõdes president Ilves. “Neile soovitan ma maailmas – ja alustada võiks Euroopast – avara pilguga ringi käia ning Eesti e-elulaadi eemalt hinnata. Hinnata ja püüda mõista, miks enamikule eurooplastest on näiteks digiretsept ulme valdkonda kuuluv avalik teenus. See on lihtne ja praktiline näide, mida olen kogenud oma töös Euroopa Komisjoni e-tervise töögrupi esimehena.

Eestis oleme kõik sõltuvad riiklikest ja erasektori e-teenustest, olgu selleks e-maksuamet, e-kool või internetipangandus, seda sõltuvust tuleb maksimaalselt ära kasutada ning kus võimalik ja mõistlik, ka süvendada, rõhutas president Ilves. Ta kinnitas, et osaliselt tänu Eesti kõrgele internetiseeritusele oleme korruptsioonivabam ja läbipaistvama avaliku haldusega riik kui enamik meie saatusekaaslasi Euroopas, sest piltlikult öeldes seetõttu, et arvutile ei saa anda altkäemaksu.

“Nii nagu vajab toimivat IT-komponenti mistahes tänapäevane suurettevõte, vajab seda ka tänapäevane riik. Riigi kriitilise informatsiooni taristu vastupidavus sõltub aga suurel määral erasektori suutlikkusest end kaitsta. Ja kui ettevõte pakub ühiskonnale mõnd elutähtsat teenust, siis on ta kohustatud tagama ka selle kestmise olukorras, mil seda rünnatakse,” rääkis president Ilves.

“Eestis pole – ülekantud tähenduses – “tulemüürid” avaliku- ja erasektori vahel sedavõrd ületamatud kui suuremates riikides, kuid harjumus koostöö asemel autonoomsust rõhutada pole võõras ka meil. Eeskujulik näide riigi- ja erahuvide põimumisest on Küberkaitseliit, mis riigikaitseliste ülesannete kõrval edendab inimestevahelist läbikäimist, erialast harimist ja teadlikkuse tõstmist,” tunnustas Eesti riigipea.

Ta nimetas positiivseks ka erasektori sisest koostööd. Nii alustasid meie pangad juba kümme aastat tagasi omavahelist küberintsidentide infovahetust, adudes et ühe panga haavatavus polnud teise panga eelis.

“Ühelgi Eesti ettevõttel ei teki olulist konkurentsieelist, kui ta mõnest teisest Eesti ettevõttest turvalisem on. Kõikidel Eesti firmadel tekib aga konkurentsieelis, kui nad maailma firmadest turvalisemad on. Ning riik, mis suudab tagada eduka küberkaitse ja infoühiskonna kuvandi püsimise, aitab meie IT-teenuste ekspordile omakorda kaasa,” kõneles Eesti riigipea.

Tema sõnul kätkeb Riigi Infosüsteemi Ameti korraldatud konverentsi teema “Kas e-riik või e-sõltuvus?” endas paradoksi, sest e-elulaad hõlmab ka teatavat ja aktsepteeritud sõltuvust.

“Nii kaua, kui me oma sõltuvuse määrast ja võimalikest ohtudest teadlikud oleme, küberhügieeni hoiame ja end viiruste vastu vaktsineerime, ei ole e-sõltuvus iseenesest kuidagi probleemiks. Inimkond on iga tehnoloogilise uuenduse puhul tajunud uusi seni tundmata ohtusid. See on loomulik – just teadmised uuendustest võimaldavad riske ohjata ning ennetada,” kõneles Eesti riigipea.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb