Telia Meetupi populaarseim teema oli küberturvalisus

Ürituse popularseim teema oli vaieldamatult küberturvalisus ning kuigi programm sisaldas mitmeid selleteemalisi seminare, jäi neid kõigi soovijate jaoks ikkagi väheks ning pidime kohti juurde tekitama.

Palju on räägitud sellest, kuidas küberriske maandada, kuid selle kõrval tuleb valmistuda ka olukorraks, kus küberintsident aset leiab, sest kõiki rünnakuid siiski pole võimalik ära hoida.

Selleks, et tagada ettevõttele vajalik küberturvalisuse baastase, tuleb tegutseda mitmes erinevas suunas: tegeleda töötajate teadlikkusega, kasutama kaasaegseid turvalahendusi, omama ülevaadet toimuvast ning kõige selle kõrval olema valmis ka halvimate stsenaariumide realiseerumiseks ehk koostama kriisiplaani.

Kübermaastik muutub kiiresti ja pidevalt tekib uusi riske juurde. Seepärast töötavad Telia küberturvalisuse eksperdid pidevalt selle nimel, et pakkuda oma klientidele uusi turvalahendusi. Aasta alguses tulime välja DDoS rünnakute kaitselahendusega ning maikuus tõime turule Küberintsidentide Abi teenuse, mis aitab olukorras, kus ettevõtet on rünnatud. Loomulikult ei saanud me neid uuendusi tähelepanuta jätta ning tutvustasime mõlemat teenust üritusel lähemalt.

Telia pakub oma klientidele 5G funktsionaalsust olemasolevatel sagedustel juba üle 1,5 aasta, kuid lähitulevikus laienevad 5G võimalused veelgi.

Täna on 5G võrgud maailmas alles oma arengutee alguses. Viienda põlvkonna mobiilside võrkude peamisteks eelisteks on suurem ülekandekiirus ja läbilaskevõime, mis tänu väiksemale viiteajale võimaldab pakkude tuge nt reaalaja teenustele. Oluliseks aspektiks on ka võimekus toetada miljonite IoT (asjade interneti) seadmete tööd.

5G võimaldab äritegevust efektiivsemaks muuta väga paljudes valdkondades, näiteks tööstuses, logistikas, transpordi- ja meditsiinisektoris.

Digiriigi teemalises paneelis arutleti selle üle, kas Eesti digiriigi kuvand on jätkuvalt sama tugev kui varem ning mis on olnud selle edu taga. Jäi kõlama, et saame endiselt olla uhked oma 20-aastaseks saanud digiriigi üle. Eesti kuvand e-riigina on jätkuvalt väga tugev kogu maailmas ning selgelt eristume sellega. Selle edu taga on olnud selge visioon ja asjaolu, et fookuses on alati olnud inimestele hüvede loomine, tänu millele on sündinud reaalsed riigi elanikele suunatud lahendused.

Viimastel aastatel on lisandunud ka Eesti kui startup-riigi kuvand, kuna Eestis on elanikkonna kohta kõige rohkem startupe Euroopas. Eestist on saanud ka kompetentsikeskus – meil on kogemust ja teadmisi, mida teistega jagada ning selle kõrval on Eesti hea koht, kus katsetada uusi lahendusi.

IoT-l on suur roll manuaalsete protsesside automatiseerimises ning kaugelt opereerimine aitab paljusid töölõike veelgi efektiivsemaks muuta. Hetkel ongi peamiseks IoT arengusuunaks Eestis andmete kauglugemine. Ettevõtte jaoks, kelle seadmepark on suurem, võib probleemikohaks olla nii andmete täpsus kui ka nende kokku korjamisega seotud aja- ja ressursikulu, mis omakorda võib mõjutada ettevõtte rahavoogusid, kui selle tõttuviibib arvete esitamine.

Eesti võrguettevõtted hakkavad järjest kauglugemise võimalusi laiemalt kasutusele võtma ning see juba toimib päris mitmes valdkonnas (nt gaas, elekter, kaugküte) ning näiteks Tallina Vesi alustab peagi tarkade veemõõtjate paigaldamisega.

IoT lahendusi kasutatakse üha enam ka tööstuses, kus on oluline jälgida nt niiskuse- või mürataset.

Praegune julgolekuolukord on sundinud paljusid ettevõtteid võimalikke riske põhjalikumalt kaardistama ning tõsisemalt mõtlema ettevõtte toimepidevusele. Sellest oli juttu ka IT-juhtide klubi vestluses. Esinejad rõhutasid, et tänases keskkonnas peab ettevõttel kindlasti olema kriisiplaan. Seda plaani tuleb pidevalt uuendada ning raskemaid kriistsenaariume ka reaalselt testida ja nt kord aastas läbi mängida, veendumaks, et lahendused reaalselt töötavad. Kui midagi päriselt juhtub, on juba hilja otsida lahendust või partnerit, kes kriisiolukorras appi tulla saab.

Juttu tuli ka tänasest IT-juhi rollist ettevõtetes ning toodi välja, et IT- juht peab ärist aru saama ning olema n-ö ärile lähemal kui see aastaid tagasi tavaks oli. Piltlikult öeldes, kui ui praegu IT juhti ärikoosolekutele ei kaasata, on midagi ettevõttes selgelt valesti.

See, kuidas me täna tööd teeme, erineb drastiliselt sellest, kuidas me seda enne koroonakriisi tegime. Lisaks on väikeettevõtte tööstiil reeglina oma loomult mobiilsem ning järjest olulisemaks muutuvad nende jaoks paindlikku tööviisi toetavad lahendused. Näiteks ligi 60% väikeettevõtetest kasutavad erinevaid grupitöörakendusi. Tänapäeval nt Microsoft Teams, mille kasutamine on teinud pandeemia ajal suure hüppe, ei ole enam vaid videokoosoleku pidamise vahend, sest see võimaldab luua erinevaid gruppe, jagada faile jne.

Muutunud on ka väikeettevõtete vajadused ja nõudmised IT ja küberturvalisuse valdkonnas ning üha enam pööratakse tähelepanu sellele, millist riist- ja tarkvara kasutatakse ja seda nii funktsionaalsuse ja töökindluse kui ka turvalisuse vaatest.