Trendid UX disainis: juurde on tulnud palju AI-põhiseid tööriistu

Eelmisel aastal vaimustusin tehisintellekti võimalustest UX disainis, kuna andmepõhised tööriistad ja personaliseeritud sisu muutusid üha kättesaadavamaks.

Samas tekkis mul küsimus ja tärkas mure, kas andmetele liigne keskendumine võib varjutada UX disaini tuuma: empaatia ja otsesuhtluse oma kasutajatega.

Soovitan toote- ja teenusejuhtidel leida uue ägeda tehnoloogia ja kasutajate tegelike vajaduste vahel parem tasakaal, pöörates erilist tähelepanu lihtsusele.

Tehnoloogia ja tehisintellekti arenguga on tohutult avardunud võimalused kasutajate andmete kogumiseks ja analüüsimiseks ning nende najal otsuste tegemiseks. Tööriistad nagu Hotjar ja Google Analytics on pigem eilne päev ning juurde on tulnud palju AI-põhiseid tööriistu.

Näiteks võib tuua eesti keelt kenasti rääkiva tasulise ChatGPT4 ja DALL·E 3, samuti inglisekeelsed tööriistad nagu Figma Autolayout ning Figjam AI, Dynamic Yield, Kameleoon, UX pilot, UserTesting AI Insights ja Microsoft Copilot ja Google Gemini.

Need ja paljud teised on muutnud andmete kogumise ja analüüsi lihtsamaks, võimaldades mõõta veebilehtede, e-poodide ja äppide kasutaja käitumist reaalajas. Samuti pakuvad need kasutajatele personaliseeritud kasutajakogemust läbi päringute ehk “promptidega” kasutajateekondade ning veebi- või äpi infoarhitektuuri mudeldamise.

Tehnoloogia arengust hoolimata ei tohi unustada, et kasutajakogemuse südameks on empaatia ja inimlik side kliendiga. Andmed annavad küll ülevaate käitumistrendidest, kuid sügavam mõistmine saavutatakse otsestest vestlustest kasutajatega, nende jälgimise ja intervjueerimise käigus saab mõista vajadusi, soove ja frustratsioone.

Ehk kui toetuda liigselt üksnes kvantitatiivsete andmetele ja kasutajatega mitte rääkida, võib see viia meid lahendusteni, mis ei vasta tegelikele kasutajavajadustele. Seepärast on kriitilise tähtsusega tasakaalu leidmine andmete analüüsi ja inimkeskse lähenemise vahel.

Tuleb meeles pidada, et AI abilised teevad tihti nn musta töö kontseptsiooniloomes, kus varasema nelja päeva töö asemel kulub vaid neli minutit AI abil, kuid kasutusmugavuse valideerimise pool jääb endiselt inimeselt-inimesele kogemuseks.

Digiajastu võib pakkuda lõputult tehnoloogilisi uuendusi, kuid hea on meeles pidada, et lihtsus on UX disaini alustala. Nagu on öelnud Steve Krug – UX disaini piibli “Don’t Make Me Think” autor – on parim kasutajakogemus intuitiivne ega nõua lisapingutust.

Liigne keerukus ja tehnoloogiliste vidinate ristkuhjamine võivad kasutajakogemust hoopis halvendada, muutes lahendused segaseks ja raskesti mõistetavaks. Seetõttu on oluline keskenduda sellele, mis on kasutaja jaoks oluline eesmärgi saavutamiseks ja eemaldada kõik üleliigse.

Kokkuvõttes, olgu tegemist uue toote või teenusega või juba turul tõestatud lahendusega, on kasutajatega suhtlemine ja kasutajakogemuse testimine disainiprotsessi kõige olulisem osa. Paljud ettevõtted võivad selle sammu unarusse jätta, kuid just see tagab toote edu ja jätkusuutlikkuse.