Kuidas disain inimesi tegutsema paneb? Lexuse-müüjast sai UX disainer

Küsimusele, kuidas saada kasutajakogemuse disaineriks, pole õiget ega vale vastust. Nagu on näha minu loost, on inimeste teekonnad UX disainini erinevad. Oktoobris alustasin koos IT Koolitusega UX/UI koolitusi neile, kel soov valdkonda siseneda ning UX disaineriks areneda. Seega mõtlesin jagada ka oma iseõppija teekonda ning kirjeldada, mis on mind aidanud.

Mu teekond on olnud kirju, alustasin telekomis klienditoes ja müügis, liikusin sealt tootmise juhtimise juurde, omandades sel alal ka magistrikraadi. Siis töötasin kümme aastat toote- ja müügijuhina autotööstuses.

Kui keegi oleks minult kümme aastat tagasi küsinud, mida sa tulevikus teed, siis kasutajakogemuse disainer ei oleks tõenäoliselt olnud mu nimekirjas. Aga sel ajal ei olnud Eestis kasutajakogemus veel fookuses ning UX disainereid oli ehk käputäis, kui üldse.

Samas IT-huvi on mul alati olnud, seda nii ise nokitsedes kui ka koolis, sest aastaid tagasi alustasin õpinguid IT Kolledžis. Kuid sain üsna kiirelt aru, et päris programmeerijat minust siiski ei saa. Kuigi Java-kursus sai edukalt läbitud ning põhioskused olemas, jäi kool siiski lõpetamata.

Küll on mulle alati meeldinud disain ning mitte disaini ilu pärast, vaid just arusaamine sellest, kuidas disain inimesi tegutsema paneb.

Lexus Baltikumis töötades puutusin erineva nurga alt kokku teenusedisainiga, mis viis mind omakorda 2011. aastal UX disainini, kui aitasin välja töötada esimese virtuaalse müügimehe Baltikumi autosalongidesse. See oli minu esimene kokkupuude puhtal kujul digitaalse kasutajakogemuse loomisega, kust tekkis ka suurem huvi UX disaini metoodikate kasutamisese vastu.

Olles seega jõudnud kümne aasta verstapostini ühes valdkonnas ning tegeledes juba mitu aastat teenusedisainiga, tekkis sisemiselt küsimus, kuhu ikkagi edasi. Soov oli liikuda rohkem IT-valdkonda, kuid mul polnud veel päris selge, mis nurga alt.

Seega algasid sisemised eneseotsingud, koos väga erinevate materjalide, raamatute, blogide jms lugemisega. Väga suure tõuke andis Lindsay Normani blogipostitus "How to become a User Experience Designer when you know nothing".

Samuti hakkasin teadlikult vestlema ja kohtuma erinevate inimestega IT, disaini ja personali valdkonnast, et paremini mõista, kuhu suunas edasi areneda. Mul tekkis aja jooksul ka paar väga head mentorit, kes aitasid suunata õigete materjalide ja koolituste juurde.

Hakkasin ka hobikorras kätt harjutama, proovides kasutajaliidese disaini nippe Sketchis kui erinevaid UX disaini tööriistu. Ning üha rohkem hakkaks selginema, et kasutajakogemus on midagi, mis mind paelub ning millega sooviksin edasi minna.

Kuna tol ajal Eestis veel väga palju UX spetsiifilisi töökohti ei olnud ning minul puudus ka suurem kogemus, maandusin IT-töökohale Omnivasse, kus üheks esimeseks ülesandeks oli vaja luua mobiilisõbralik veeb.

Leppisime kokku, et poole ajast tegelen IT-projektide juhtimisega ning teise poole saan keskenduda UX disainile. Sealt sain esimese UX spetsiifilise kogemuse, aidates luua Omniva uut mobiiliveebi, Sharepoint-siseveebi ja mobiilirakendusi.

Omnivast liikusin edasi Skandinaavia juhtivasse IT-ettevõttesse Tieto Eesti, kus tegelesin puhtal kujul UX disainiga väga erinevatele klientidele nii era- kui ka avalikus sektoris.

Tänaseks olen jõudnud oma disainiagentuurini, kus tegelen igapäevaselt nii UX disaini ja strateegiate loomise kui ka Google´i Disainisprintide läbiviimisega.

• Mentori leidmine - leidsin toredad mentorid nii ülikoolist, kui lihtsalt tutvusringkonnast, kes tegelesid sarnase teemaga. Ning ka lihtsalt kogenud juhid, kes aitasid mõelda ja suunata mind sellele, mis on ikkagi see, mis mul tegelikult silmad särama paneb ning mis on need sammud, et sinna jõuda.

• Lugemine - materjale, raamatuid, blogisid, mida ma läbi töötasin, oli tohutult. Kindlasti soovitaksin alustada UX guru Steve Krugi raamatust - "Don't make me think", mis on kujunenud omamoodi piibliks. Samuti disainimõtlemise osas Tim Brown "Change by Design". Erinevaid raamatuid on palju ka teenusedisaini osas, samuti blogisid nagu Creativebloq UX teemad ja Net Magazine.

• Koolitused - tarbisin palju online-koolitusi ning webinare, aga ka traditsioonilisi klassiruumi-koolitusi, kus just praktilisi oskusi ja tööriistade kasutamist lihvida. Tänaseks on ka Eesti ülikoolide juures avatud eraldi erialad, kust saab huvi korral võtta ka üksikuid aineid.

• Tööriistade katsetamine - UX disaineri tööriistakast on kirju ning paljudega hakkasin mingil hetkel lihtsalt katsetama ning proovima: kuidas üks või teine tööriist töötab, enne kui neid oma reaalses töös üldse kasutasin.

• Portfoolio kokkupanek - portfoolio on oluline mistahes disainerite puhul ning kui reaalselt töökogemust veel pole, võib see tunduda keeruline. Samas ei pea portfoolio koosnema ainult n-ö päris projektidest. Sinna võib vabalt lisada ka oma erinevaid katsetusi ja proovitöid või ka koolis ja koolitustel tehtud näidisprojekte.

Mind on väga palju aidanud minu äripoole taust, mis on samuti UX disainis oluline. Sest lõpuks peab UX leidma tasakaalu äriliste vajaduste, kasutajate vajaduste ning tehniliste võimaluste osas. Ilma strateegilise mõtlemise ja suurt pilti omamata võib see keeruline olla.

Väga oluline on samuti järjepidevalt katsetada ja praktiseerida. Suur osa minu alguses õppimise ajast kulus sellele, et võtsin ette mõne huvitava veebilehe või äpi ja proovisin seda oma nägemuse põhjal kasutajasõbralikumaks ja stilistiliselt ilusamaks muuta.

Ehk siis lihtsalt alustada katsetamisest ja nokitsemisest ning leida endale mõni guru või mentor, keda jälgida või kellelt nõu küsida.

Andres Kostiv koolitab 18.-19. augustil teemal "UI/UX – Kasutajakogemuse ja kasutajaliidese disain" (sama kursus võimalik ka koos mentorprogrammiga).