Koppel: tasub investeerida aja surnuks löömisse

Netflix kulutab aastas keskmiselt kuus miljardit USA dollarit originaalse contenti tootmiseks (pool Eesti riigi aastaeelarvest). Globaalne mängusektori käive on suurem kui kino- ja muusikasektori omad kokku ja moodustab sadu miljoneid dollareid. Igal aastal lähevad miljardid käiku selleks, et inimestel oleks mõnusam oma aega raisata. Mida see mõtlevate inimeste jaoks tähendab?

Eelkõige seda, et meelelahutussektor ei ole kunagi ajaloos olnud nii mitmekesine ja investori jaoks atraktiivne kui praegu. Meelelahutuskirg tõmbab oma arengusse tohutuid ressursse, kiirendab tehnoloogilist arengut ning turgutab inimeste niigi kõrgeid ootusi mängu-, kino-, muusika- ja muude meelelahutussektoritele.

Meelelahutus hõlmab ka terveid valdkondi ja määrab neile oma mängureeglid: pangandus olgu nunnu ning kulude analüüs mänguline. Telefonikasutus olgu rõõmustav ja emotsionaalselt meeldiv. Gamification on oodatud peagi igasse elusfääri ja pole kaugel see hetk, kui keegi mõtleb ka meie rutiinsete ülesannete gamificationi peale.

Seega: tingimusel, et lähiajal ei juhtu globaalset katastroofi ja/või sajandi suurimat majanduskriisi, tundub, et oma raha investeerimine meelelahutussektorisse on üks targemaid samme, mida ette võtta.

Ärge piirake oma fantaasiat – sobida võib kõik, mis vaba aja veetmisega seotud on, alates kaameratootjast GoPro kuni molekulaarköögini. Sest ka toit on paljude jaoks oluline meelelahutus. Ka eestlaste kulutused kiirtoidule on eelmisel aastal kasvanud pea 30%... Minu arvates kahtlane meelelahutus, aga maitsete üle ei vaielda.

Muide, rääkides eestlastest: ka siin on märgata meelelahutustungi tugevnemist. Nii näiteks kasvasid kahel eelmisel aastal järjest kaasmaalaste krediitkaartelt hasartmängudele tehtud kulutused rohkem kui 30% võrra.

Ka alkoholikulud on kasvanud, aga see on ilmselt nii meelelahutussektori kui ka aktsiisipoliitika ja naaberriigi alkoholipoodide mõju. Igaühel on oma meelelahutus… Hea investori jaoks on see aga tugev trend, mis minu hinnangul veel niipea ei vaibu, kuna on näha, et selles ühiskonnas ei taha keegi täiskasvanuks saada…